Eesti uudised

Muuga sadama naabruses elavad inimesed on hädas haisuga (8)

Juhan Haravee, 9. veebruar 2015 07:00
SADAM: 4. veebruaril tundsid Muuga sadama naabruses asuvate valdade elanikud sõõrmeis taas tuttavat ebameeldivat lõhna, ja see olevat olnud viimase aja jubedaim.Foto: MATI HIIS
"Nii vänget haisu pole meie kandis juba aasta aega olnud," ütleb Viimsi valla Rohuneeme külavanem, akadeemik Jüri Martin 4. veebruari haisupahvaku kohta. "Õnneks pole õhku sattunud väävelvesinik sellisel kujul siiski tappev."

Kolmapäeval, 4. veebruari hommikul tundsid sadama naabruses asuvate valdade elanikud sõõrmeis taas tuttavat ebameeldivat lõhna, mis nende muidu igati kõrget elukvaliteeti tasapisi alla kisub.

Sel korral jõudis vastik haisupahvak otsaga isegi Maarjamäele. Kohalikud, keda pole siiani suudetud seda haisu nautima õpetada, leiavad üksmeelselt, et lehk tuleb Muuga sadamast.

Hais oli normi piires?

Läinud nädalal helistas keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 kriitiline hulk rahulolematuid, see sundiski lõpuks inspektorit võimalikke haisuallikaid uurima minema.

Inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul selgus kontrollimisel, et Muuga seirejaam näitaski väävelvesiniku osas piirnormide ületamist. Inspektor käis kohapeal ning võttis ühendust ettevõtetega, et selgitada, mis tegevusi ühes või teises terminalis tehakse.

Maardus ASi Vopak E.O.S. Trendgate’i terminalis oli käsil vagunitest kütuse laadimine, mis võis inspektori hinnangul olla kolmapäevase õhusaaste peapõhjus. Inspektori antud korralduse peale suunati rong kõrvale ja ettevõte võttis kütusest proovid, et selgitada selle koostist. Peale kütuse laadimise käis Maardus samal ajal ka kütuse laadimine tankerile.

"Seega võis see olla mitme tegevuse koosmõjuga, samas oli oma osa kindlasti ka tuulevaiksel ilmal, seetõttu hajuvad lõhnad aeglaselt," kinnitab Tuul. "Keskkonnainspektsioon on alustanud asjaolude selgitamiseks järelevalvemenetluse. Kui selgub, et tegu oli normide või nõuete rikkumisega, alustatakse väärteomenetlust."

ASi Tallinna Sadam keskkonnajuhi Ellen Kaasiku sõnul ei olnud 4. veebruaril Muuga sadama seirejaamade andmetel saaste piirnormide ületamisi.

"Sama päeva hommikul fikseerisid Muuga sadama seirejaamad väävelvesiniku kõrgenenud tasemeid, mis piirkontsentratsioone ei ületanud," ütleb keskkonnajuht. Tema sõnul puhus sel ajal nõrk meresuunaline tuul lõunakaarest, seetõttu polevat põhjust arvata, et kohalike pahameele põhjustanud ebameeldiva haisu taga võis olla tootmistegevus Muuga sadama territooriumil.

AS Vopak E.O.S, kellele kuulub Trendgate’i terminal Maardus, mida keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollisid, kinnitas, et nemadki on teadlikud Muuga sadama ümbruse mõõtmisjaamades fikseeritud väävelvesiniku kõrgest tasemest.

"Kinnitame, et oleme väga huvitatud antud probleemi asjaolude väljaselgitamisest," ütleb Õhtulehele firma kommunikatsioonijuht Olga van Kampen.

Kas haisust päästab e-nina?

"Kuigi seda haisuprobleemi võetakse viimasel ajal üha tõsisemalt ja teatavat paranemistki on märgata, siis kütusekäitlejad kasutavad tehnoloogaid, mis on ajale jalgu jäänud ja haisumure peapõhjusi maksaks otsida just sealt," näitab Jüri Martin kätte valupunkti.

Neljapäevases Kanal 2 "Reporteris" kõlanud väidet, nagu oleks Muuga sadamat ümbritsevates külades väga kõrge vähki haigestumise tase, Martin ei kinnita.

"Oleme teadlikud elanike murest elukeskkonna pärast ning Viimsi valla initsiatiivil on sotsiaalministeerium algatamas kevadel elanike terviseuuringut Muuga sadamaga piirnevatel aladel," ütleb Viimsi volikogu esimees Priit Robas.

Ta kinnitab, et uuringu lähteülesanne on juba koostamisel. Haisuprobleemile on Robase sõnul lahendus olemas ja see on kohustus kasutada gaaside tagastussüsteeme. "Muuga sadama piirkonnas tegutsevad kütuseterminalid peaksid kasutama gaaside tagastussüsteeme ja kasutama maailmas parimat võimalikku tehnikat, säästmaks inimesi ja keskkonda."

Keskkonnaameti poolt kokku kutsutud Muuga piirkonna lõhnahäiringu töögrupp on välja pakkunud esimesed meetmed, mida on plaanis lähiajal põhjalikumalt arutada. Kõige uuenduslikumaks meetmeks on elektronninade süsteem eNose, mida on edukalt rakendatud Hollandis Rotterdami sadamas ja selle äärde jäävas elupiirkonnas.

See on lõhnahäiringu pidevseirevõrk, mille eelis on mõõtepunktide suur arv ja mille näitude kaudu saab tuvastada lõhnahäiringu kohe selle tekkimisel, leida selle põhjustaja ja võtta kiiresti tarvidusele vajalikud vastumeetmed.