Maailm

Kindlust pole kellelgi, et kolmapäevale plaanitud riigijuhtide kohtumine edu toob

Suur nelik kõneleb Ukrainast (17)

Tõnis Erilaid, 9. veebruar 2015 07:00
Petro Porošenko, Francoise Hollande, Angela Merkel ja Vladimir Putin.Foto: 4 X Scanpix
Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa juht kohtuvad kolmapäeval Minskis, leidmaks võimalusi Ukraina kriisi lõpetamiseks, teatas eile Saksa valitsuse esindaja. President Vladimir Putin ütles oma kommentaaris, et sõidab Minskisse vaid siis, kui nelja riigi välisministeeriumi esindajad jõuavad täna Berliinis lepped ette valmistada.

Eile kõnelesid Ukraina president Petro Porošenko, Prantsusmaa president Francoise Hollande, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin Ukrainast omavahelisel videokonverentsil.

Pärast seda teatati, et Minskisse on oodatud ka OSCE ja separatistide esindajad ning Ukraina president Porošenko kinnitas, et eilsed videokõnelused olid lootustandvad: "Ilmselt jõuame relvarahuni ilma igasuguste eeltingimusteta. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis saab tulemus olla vaid üks: sõda."

Eile Sotšis Putiniga kõnelusi pidanud Valgevene president Aleksandr Lukašenka kinnitas pressikonverentsil, et Minsk on valmis riigijuhte võõrustama ning tõenäoliselt saavutatakse kokkulepe kindlamast relvarahust ning koostatakse teekaart juba mullu sõlmitud, kuid suurelt jaolt täitmata jäänud Minski leppe elluviimiseks.

Demilitariseeritud tsoon

Samal teemal

Angela Merkel ja Francoise Hollande sõitsid läinud nädala neljapäeval Kiievisse kõnelema Porošenkoga ja reedel Moskvasse, kus istuti maha koos Putiniga.

Mõlemad nõupidamised kestsid üle viie tunni ja kuigi palju teavet kõneluste kohta ei lekkinud. President Hollande ütles hiljem, et tõenäoliselt tuleb Ukraina valitsusvägede ja separatistide üksuste vahele luua ulatuslik demilitariseeritud tsoon ning Ida-Ukrainas luuakse mingisuguse eristaatusega piirkond.

Selle loomise seadis president Porošenko kahtluse alla: "Ma olen valmis relvarahu kuulutama ükskõik mis hetkel. Kuid küsimuse Ukraina föderaliseerumisest, mingisugustest autonoomiatest peame panema referendumile ja ma tean juba ette, mida rahvas sellest arvab. Me ei saa mängida oma põhiseadusega."

Varem on Porošenko öelnud, et tema hinnangul pooldab 85 protsenti ukrainlastest unitaarset riigikorda, märgib Ukraina uudisteagentuur lb.ua.

Kantsler Merkel ütles hiljem Müncheni julgeolekukonverentsil, et ta ei ole tõesti kindel, kas süstikdiplomaatia oli edukas.

"Kuid nii minu enda kui ka Prantsusmaa presidendi hinnangul oli tarvis vähemalt katsetada kõneluste taasalustamist pärast seda, kui pettusime Venemaas, kes ei suuda täita Minski leppeid," märkis Merkel.

Tõrksus läheb kalliks

Eile kõnelesid Münchenis Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes Steinmeieri meelest ei aita piisavalt tegusalt kaasa Ukraina kriisi lahendamisele.

See on naeruväärne, et Venemaa ei tunnista oma üksuste viibimist Ukrainas, arvas Steinmeier. Ka Lavroviga kohtunud USA välisminister John Kerry kinnitas, et Venemaal tuleb veel maksta kallist hinda tõrksuse eest.

Sergei Lavrov oli enne seda oma kõnes Müncheni julgeolekukonverentsil kurtnud, et lääneriikide eesmärk on pumbata Ukraina relvi täis ega reageeri üldse sealsete natsionalistide eesmärgile korraldada riigis etniline puhastus venekeelse elanikkonna arvel.

Ühendriikides on Kongressi liikmed ja sõjaväeringkonnad nõudnud, et president Barack Obama varustaks Ukrainat kaitseotstarbeliste relvadega. Merkel on sellist võimalikku otsust kritiseerinud.

"Ma ei usu, et Putin taganeks, kui me saadame Ukrainasse relvi," märkis Merkel julgeolekukonverentsil

Välisminister Kerry ruttas kiiresti kinnitama, et mingit lõhet Ühendriikide ja Europa Liidu vahel Ukraina küsimuses pole: "Me oleme üksmeelsed ja tegutseme koos sealse rahu nimel. Me oleme veendunud, et kriis tuleb lahendada diplomaatiliste, aga mitte sõjaliste vahenditega," ütles Kerry Soome Yleisradio uudisteportaali teatel.

"Senikaua, kui Ukrainas püsib nagu praegu omapärane patiseis, ei näe me mingit vajadust poliitilised meetmed sõjalistega asendada," tsiteerib Hammondit Telegraph.co.uk.

Kuid lisab ühe parlamendiliikme kommentaari: "Juba Friedrich Suur ütles, et poliitika ilma relvadeta on sama, mis muusika ilma instrumentideta."

Rahumeelsematele Euroopa liidritele osutas Ühendriikide asepresident Joe Biden üht ilmselget tõde: "Juba liiga palju on härra Putin lubanud rahu, kuid selle asemel saatnud tanke."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee