Eesti uudised

Nõutu üksikema: lapse isa ütleb, et saab maksta iga kuu vaid 50 eurot, püüan olla mõistev, aga… (165)

Katrin Helend-Aaviku, 7. veebruar 2015 08:00
2300 elatisenõuet laekus kohtutele mullu. Foto: ALamy
Kas vanematevaheliste heade suhete hoidmise nimel peaks leppima armetu elatisrahaga?

Kui lahus elavale vanemale käib isegi elatisraha miinimumi maksmine üle jõu, on lapsega elaval vanemal kaks võimalust – kas heade suhete hoidmiseks leppida sellegi piskuga või minna kohtusse. Nii üksikvanemate kui ka isade ühendus on ühel nõul selles, et emotsioonid tuleks laste huvide kaitsmisest ja kohustuste täitmisest kindlasti eemal hoida.

Perefoorumis kirjutab nõutu üksikema, et lapse isa ei jaksa maksta seadusega ette nähtud 195 euro suurust elatisraha miinimumi.

Samal teemal

"Lapse isa saab oma sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades enda sõnul maksta iga kuu maksimum 50 eurot. Palus pisarsilmi, et ma elatise hagi kohtusse ei annaks. Palub ikka ja jälle, et lepiksime omavahel kokku. Võiksin ju kokkuleppel anda mingi osa 195 eurost alla, aga 50 eurot on ju ikkagi väga väike raha," kirjutab üksikema.

Võtta või jätta?

"Ta on paljude tervisehäiretega ja elukorralduse poolest pisut saamatu. Püüan olla inimlik ja mõistev, aga… ka minul on ju raske. Täitsa jabur olukord. Tean, et ta on oma eluga puntras ja mul puudub igasugune kättemaksuiha, aga mida vähem maksab tema, seda rohkem pean ju mina pingutama, et last korralikult ülal pidada," kurdab naine ja on kahevahel, kas peaks pöörduma elatisraha miinimumi saamiseks kohtusse või leppima omavaheliste heade suhete hoidmiseks selle armetu summaga.

Üksikema Katrin seisis aastaid tagasi samasuguse olukorraga silmitsi, kui pärast lahutust kõik kolm ühist last tema juurde elama jäid.

"Laste isa ütles, et kuna mina tahtsin lahutust, siis püüdku ma nüüd ise üksinda hakkama saada. Ütles, et tal lihtsalt pole mingit raha anda ja et ta peab hakkama nüüd oma elu uuesti üles ehitama. Pealegi olevat minust alatu temalt veel mingit raha küsida, kui ta nädalas korra lapsed enda juurde võtab ja nendega tegeleb. Ta oskas nii härdalt mu tunnetega manipuleerida. Lõpuks ta siiski maksis mulle mõned aastad armulikult 90 eurot kolme lapse peale kokku," räägib Katrin, et kuna mehe süstitud suur süütunne ei lasknud tal elatisraha eest võitlusse astuda, rabas ta lisatööd teha ka öösiti, et ots-otsaga välja tulla.

Nüüd tagantjärele mõtleb ta, et ei oleks pidanud nii allaheitlik ja selgrootu olema, sest kuigi ta soovis lapsi oma lepliku käitumisega vanematevahelistest pingetest eemal hoida, jäid kannatajaks tegelikult ikkagi just nemad.

Kas hoolitsev vanem jätaks maksmata?

"Tuleks õppida julgemalt vastanduma ja enda ning lapse vajaduste eest seisma. Kust tuleb selline mõte või hirm, et head suhted lapse ja isa vahel kestavad ainult nii kaua, kuni raha juurde ei küsita?" juhib Kapsta-Forrester aga tähelepanu sellele, et elatisraha ei ole mitte last kasvatavale vanemale, vaid lapsele mõeldud toetus.

"Kas suhted lapse teise bioloogilise vanemaga on siis tõesti nii head, et nende kaitsmise nimel võiks ohverdada lapse heaolu teised aspektid? Kui nii-öelda heades suhetes olev lahus elav vanem elatist ei maksa, keeldub ta tegelikult andmast oma lapsele seda, mis talle seaduse järgi kuuluks. Kas me saame rääkida siin hoolitsevast isadusest?" ütleb üksikvanemate ühenduse esindaja, et just sellisteks puhkudeks ongi enamikus Euroopa maades loodud fondid, mis astuvad vahendajatena lapse ja tema vanemate vahele.

Fond annab lapsele tema osa ja võtab ise vastutuse, et see summa teise osapoole käest kätte saadaks.

Kapsta-Forrester ütleb, et enamasti püüdleb lapsega koos elav vanem väiksemate kahjustuste ja purustuste poole, samas on lahus elaval vanemal raske hinnata järeltulija peale iga päev kuluvat aega ja ka raha.

"Mõlemad osapooled püüavad anda enda poolt oma võimaluste piires parimat, aga nad keskenduvad täiesti erinevatele asjadele. Laps on kaitstud siis, kui ka teda hooldav lapsevanem ise on kaitstud ning tunneb ennast hästi ja turvaliselt," märgib ta, et paraku on vähe peresid, kus pärast lahutust suudetakse teineteise vastu lugupidavaks jääda ning kus seatakse esikohale laste heaolu.

Kui raha ei ole, siis elatist kätte ei saa

Kohtutäituri abi Viljo Konsap ütleb, et kui võtta aluseks ametlik töötasulaadne sissetulek maksu- ja tolliameti andmetel, siis paremal juhul vaid igalt kuuendalt-seitsmendalt isalt saaks teha kinnipidamisi tema töötasust.

"Juhul kui võlgnikult tõepoolest ei ole midagi võtta ja ta on seda kohtutäiturile veenvalt tõendanud, ei olegi kohtutäituril täitemenetluse käigus võimalik elatise nõuet rahuldada."

Isade ühenduse soovitused üksikvanemale: mida elatise kättesaamiseks teha ei tohiks:

1. Lahus elavat vanemat karjumisega summutada.

2. Lahus elavat vanemat halvustada – jutt peaks piirduma ühise lapse oleviku ja tulevikuga, mitte osapoolte vahelise mineviku klaarimisega.

3. Vaikides kannatada ning mitte midagi teha – teie laps väärib paremat kohtlemist.

4. Elatisraha küsimuse lükkamist edasi määramatuks ajaks. Hakake tegutsema kohe.

MTÜ Isade Eest: hea, kui vähemalt püütakse

Mittetulundusühingu Isade Eest juhatuse esimees Kaido Kallikorm püüab mõista neid naisi, kes on nördinud, kui lapsele antav elatisraha väikseks jääb: "Kuid tegelikult nad nii mõnigi kord liialdavad, adumata, et kui mees pakub elatisraha mingitki osa, kõneleb see sellest, et ta tegelikult ju tahab oma kohust täita ja osaleda lapse kasvatamises. Sellise mehega on enamasti võimalik nii olukorda rahulikult arutada kui ka kompromissi leida. On ilmselge, et laps vajab rahalist tuge. Samamoodi tuleks ka aru saada olukorrast, kus ühel vanemal ei võimalda sissetulek kogu mahus tasumist. Küünilise targutamise asemel – otsi endale uus töö – tasuks arutada ajatamisi ja asendusvõimalusi."

Kallikorm märgib, et kui suhtlemine kuidagi ei õnnestu, tuleks pöörduda asjatundjate poole. "Teise vanema nii-öelda pikalt saatmise asemel oleks kasulik ära kuulata kolmanda ja neutraalse poole nägemus. Sõbrannad, sõbrad ega uued elukaaslased pole selles olukorras parim valik."

Kallikorm tõdeb, et kuigi igasugune kohtuskäimine on kurnav nii vaimselt kui ka füüsiliselt, ei peaks seda tingimata kartma, sest toimima hakanud kohtuotsus toob tavaliselt rohkem selgust omavahelistesse suhetesse.

Elatise mittemaksjate välimääraja

Vanemad, kellel ei ole raha

1. Napi sissetulekuga

Nii mõnelegi käib selline "minimaalne" elatis tõesti üle jõu. Täpset statistikat ei ole, aga hinnanguliselt on selles grupis kõige rohkem kimpus need vanemad, kes peavad elatist maksma mitmele lapsele. Näide: Viljandimaal töötanud turvamehe kuusissetulek oli 400 eurot ja kahele lapsele määratud elatis oli 300.

2. Ajutise makseraskusega

Sageli süüdistatakse neid mehi stiilis "vaata, kui hästi ta elab, milline auto tal on jne". Tegelikult on inimene aga nullpunktis. Ta on valmis raha andma, ent ootab mõistmist ja toetavat suhtumist.

3. Elukunstnikud

Neil ei ole kunagi raha ega saagi olema, kuid nad ei muretse selle pärast üldse. Nad on ju ise hakkama saanud, miks siis laps ei peaks saama.

Vanemad, kes ei taha maksta

1. Trotslikud

Enimlevinud vastasseis – kui last ei näe, siis ei maksa ka.

2. Ärakasutatud

Nende vanemate makstud elatis ei jõua iialgi lapse vajadusteni. Sisuliselt peavad nad peale elatise maksma eraldi kinni kõik lapsega seonduvad kulud.