Eesti uudised

Kes saab kasu sularaha kadumisest? (18)

Teet Teder, 7. veebruar 2015 08:00
Foto: Mati Hiis
Pangad tõmbavad sularahaautomaatide võrku koomale.

Sularaha kasutama harjunud inimesi hämmastab pidev pangaautomaatide kadumine. Kas meid suunatakse sularahast loobuma, sest automaatide töös hoidmine on pankadele kallis, aga iga kaarditehinguga voolab raha otse pangale?

"Mul on lõuad väsinud juba vastamast, miks pangaautomaat siit ära viidi," ütleb Tallinnas Narva mnt 13 ärimaja koridoris vahti pidav turvanaine.

"Seda masinat kasutati väga palju, ma ei saa aru, miks see ära viidi," on ta hämmingus.

"Kõik ütlesid, et siit (otse turvameeste laua kõrval) oli nii hea ja turvaline raha välja võtta. Turvaline ja soe. Tänaval käed külmetavad ja kogu aeg on hirm, et nüüd lüüakse selja tagant maha," vahendab turvanaine automaadikasutajate nurinat.

Heal ajal oli selle maja koridoris kaks pangaautomaati. SEB masin kadus varem ära, Swedbanki oma paar aastat hiljem, möödunud nädalal.

"Eks nad (pangad) tahavad, et inimesed ikka kaardiga maksaksid. Siis saavad nad igalt tehingult sendikese kasumit. Minu sularahaostult ei saa nad ju midagi," arvab skeemi läbi hammustavat üks enamasti sularaha kasutav klient.

"Aga nüüd ma ei saagi teisiti. Peangi selle piruka ju kaardiraha eest ostma," ütleb ta ja läheb oma sõnade kinnituseks kõrvaloleva pirukaleti juurde, kus tasub kahe sooja saiakese eest harjumatult pangakaardiga.

Seegi proua võttis sularaha just sellest "seinast", mis nüüd ära kadus.

Mäng raha­automaatide arvuga

Swedbanki kõneisik Mart Siilivask ütleb, et Narva mnt 13 automaat visati minema. "Eemaldatud pangaautomaatide saatus sõltub nende vanusest. Uuemad masinad lähevad lattu uut asukohta ootama või kohe uude kohta paigaldamisele. Vanemad masinad utiliseeritakse. Viimastel kuudel eemaldatud sularaha väljamakse automaadid on läinud kõik mahakandmisele, nagu ka Narva mnt 13 paiknenud pangaautomaat."

Siilivask kinnitab, et pank jälgib oma automaatide võrku lausa iga päev ja kui neid vähe kasutatakse, siis teisaldatakse.

"Tõsi on, et mitmete panga-automaatide puhul näeme suurt kasutatavuse langust. Need trendid on mõjutatud nii üldisest kaardimaksete populaarsuse kasvust ja klientide harjumuste muutumisest, kui ka konkreetsete piirkondade arengutest."

Masinate arv muutub, sest pank ütleb, et sularaha võetakse järjest vähem välja. Kahe aastaga (2012–2014) on väljamaksete arv vähenenud kuus protsenti. "Kui vaadata veel kaugemat aega, näiteks aastat 2008, siis on [sularaha] tehingute arv vähenenud lausa 30%," ütleb Siilivask.

Kui küsida Swedbankilt sularahaautomaatide kohta numbreid, tuleb sealt vastus kiiresti: praegu on neil 347 sularaha väljamakse automaati, 68 välja- ja sissemakse automaati ning 21 sissemakse automaati. 2012. aastal olid samad numbrid: 410,0 ja 63 ehk suisa viis automaati, kust sularaha saab, on juurde tulnud.

Linnapilti jälgiv inimene on aga tähele pannud, et juba olemasoleva automaadi kõrvale võib olla tekkinud teine sisse- ja väljamakse automaat, kuid kohti, kust üksik automaat on sootuks ära viidud, on mitu.

Panga kõneisikul võtab terve nädala aega, enne kui vastab, kuidas on muutunud sularaha väljavõtmise paikade arv ehk kui palju on kohti, kus automaati enam pole. Siilivase sõnul on väljaspool suuremaid linnasid rahamasinatega varustatud 106 linna ja valda. See number on kahe aasta võrdluses kasvanud ühe masina võrra. Kuid Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus on automaate kadunud 10% (umbes 20 pangaautomaati, jääb see number millegipärast ebamääraseks).

Kes võidab, kes kaotab?

Ka teise Eestis tegutseva suurpanga SEB sularahaautomaatide arv väheneb. 2012. aasta lõpus oli neil 284 sularahaautomaati, 2014. aasta lõpus 253. Kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütleb, et SEB on asendanud sularaha väljavõtmise masina ja sissemaksmise masina ühe automaadiga, mis võimaldab korraga nii sularaha sisse kui ka välja maksta. Aga masinate kadumisel on oma süü kaardimaksete arvu kasvamises ja pangaautomaatide kasutamise vähenemises. "Kaardimaksete mugavus, turvalisus ja lai levik on vähendanud vajadust sularaha järele ja see omakorda vajadust sularahaautomaatide järele. Näitena, aasta-aastalt makstakse Eestis kaardiga keskmiselt seitse protsenti rohkem kui aasta varem," lisab Allas, et põhjamaades tehakse sularahas iga viies makse, Eestis iga teine.

Evelin Allas SEBst ütleb, et sularaha hulga vähenemisest võidavad poed ja ärid: "Elektrooniliste maksete suurem kasutamine aitab vähendada kaupmeestel kulusid ja pakkuda madalamaid hindu." Allas peab silmas, et sularaha veoga kaasnevad kulud alustades bensiinist ja lõpetades julgestusega.

Samas on kaupmehed, eriti väiksemad erapoed ja teenusepakkujad, hädas, sest igalt kaardimakselt peavad nad üks kuni kolm protsenti arvest pangale teenustasu maksma. Samuti peab kaupmees pangale kaardimakse terminali eest üüri maksma, mis on igas kuus 10 euro ringis. Teenustasu suurust SEB ega Swedbank ei avalda, sest mõlemad varjavad end kaupmeestega tehtud kokkulepete taha. Viimased peavad selliseid summasid aga liialt kõrgeks.

"Tarbija peab kõik kinni maksma, pangad ja riigid," ütleb Revali spordiklubi juhataja Aldur Partasjuk.

Et pangatasud oleksid kaardimakselt ausalt näha, pani ta sellekohase sildi letile: "Kaardiga makstes lisandub üks protsent pangateenustasu. See on tarbijakaitsega läbi räägitud, et võime nii teha. Me tahtsime näidata, et meie ei ole hinda tõstnud, vaid selle raha saab kaardimakse teinud kliendilt endale pank, mitte meie," ütleb juhataja.

"Omast taskust me seda ka kinni maksta ei taha, see on meile suur raha. Sellise käiguga hoiame kokku kaks keskmist kuupalka aastas," ütleb Partasjuk, et pangad teenivad pelgalt nende ärilt 2000 eurot ainult selle eest, et klient ei kasuta sularaha.

Rapla esimese erapoe Sandra rajaja Reet Suik on otsekohene: "Minu jaoks on kallimad kaardimaksed. Pank võtab protsendi igalt tehingult, sellepärast."

Neli aastat tagasi andis ta oma poe tütar Jaana Kuusikjõele edasi ja enam rahaasjadega ei tegele. Aga sularaha peab kasulikumaks tütargi. "Suurpoed ja väikeettevõtted ei erine mitte millegi poolest. Pangad võtavad terminali eest ja kaardiga makse on ettevõttele ikka kallim. 2,5% maksame meie pangale iga kuu kaardimaksete eest. See on päris suur summa," lisab ta, et klient maksab elektroonilise rahaga läbi süsteemi, mille klient on kaardihooldustasude kaudu osaliselt juba niikuinii kinni maksnud.

Samas on kaardimaksed kaupmehele nokk-kinni-saba-lahti olukord. Jaana kinnitusel on kaupmehel võimalik selg sirgu lüüa ja öelda, et nad ei üüri pangaterminale ja arveldavad ainult sularahas. Samas tähendaks see Sandra poes kohe käibe langemist, sest seal kaubeldakse jalatsite ja valmisriietega ehk tavapärasest kallimate kaupadega, seetõttu tasutakse seal enamasti kaardimaksetega. "80% on meil terminalimaksed," ütleb Jaana, et kui kliendil kaoks võimalus tasuda kaardiga, kaoks poel käive.

Lased maksta kaardiga, tuleb kasumit jagada pangaga.

Ühe väikese maapoe omanik ütles, et tema aastane pankadele makstav koormis oli 80 000 krooni (enam kui 5000 eurot). Tal oli kasutada ainult üks makseterminal.

Majandusdoktorant: kaob sularaha ja pankade monopol

Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder ütleb, et üle maailma tegelevad väga paljud tehnoloogiaettevõtted sellega, et leida viise, kuidas makseid teha võimalikult lihtsalt ja kiiresti. "Selleks on juba täna palju lahendusi (NFC ehk kontaktivaba tehnoloogia, mis võimaldab näiteks mobiiltelefoniga makseid teha), mis perspektiivis võtavad pankadelt maksevahendi otsese väljastaja monopoli (pangakaardid). Seega trend on sularaha osakaalu vähenemisele ning mugavamate maksevahendite levikule."

Kuigi Teder ütleb, et sularahas arveldamine suurendab ohtu maksupettusteks, kogu ebaseaduslik äri kasutab sularaha, selle ülalpidamine on kallis ja seda on lihtsam võltsida, kui läbi murda pankade infosüsteemidest, ei usu ta, et lähiajal sularahaautomaadid täielikult kaoksid.

"Hinnangute kohaselt on ka kõige maksekaardilembelisemates riikides sularaha osakaal tehingutes umbes 40%, seda näitas ka Mastercardi vastav hinnang. Lähiajal pole ohtu sularahaautomaatide kadumiseks, vähemalt keskustest, kuna alternatiivsed tehnoloogiad ehk pangakaardist või sularahast mugavamad viisid, pole veel piisavalt levinud. Samuti nõuaks eurotsoonis olles taoline otsus Euroopa Keskpanga initsiatiivi. Kuidas öelda Eestisse tulnud itaallasele, et ta ei saa siin sularahaga maksta. Kui turule tuleb piisavalt odav ja lihtne maksetehnoloogia, mida hakatakse laialdaselt ja globaalselt kasutama, kaob sularaha tõenäoliselt ka jäädavalt. Kas see toimub järgmise 10 või 50 aasta jooksul, on raske öelda."

Pankadele on Tederi sõnul nii sularaha kasutamine kui ka kadumine kasulik. "Pangale on sularahaautomaadi hoidmine kallis. Julgen eeldada, et pangaautomaatide sulgemise taga teatud piirkondades on eelkõige majanduslikud otsused kulude kokkuhoiu mõttes, mitte soov suunata tarbijaid pangakaarte kasutama. Oleks ju pangal võimalik kallimalt maksustada ka sularaha väljavõttu."

Andres Raid: ainult sularahaga elada pole sugugi lihtne

"Saab ilma pankadeta hakkama, kuigi vaadatakse nagu imelikku," ütleb ajakirjanik Andres Raid talle omase käriseva telemehehäälega.

Raid kasutab igal võimalusel ainult sularaha ja ütleb: "Pole vaja, et igasugune teller teab su majanduselu 100 grammi vorstiostu täpsusega."

Kui tal sai aastaid tagasi villand pankade reklaamist ja väikestest, aga pidevatest pealesunnitud maksudest, otsustas ta, et kasutab sularaha ja panku ei orja. Tuli välja, et see ei olegi nii lihtne. Raid tahtis emale kirjutatud trahvi linnavalitsuses munitsipaalpolitseile ära maksta, kuid sealne maksesüsteem oli ehitatud ainult läbi pankade ülekande võimalusega. Pärast Raidi käiku hakati linnavalitsuse ühe laua taga ka sularaha vastu võtma. Samuti läks politseiga. Erandkorras rebis raamatupidaja ühe A4-formaadis paberi pooleks ja kirjutas trahviraha vastuvõtmiseks tšeki.

"Ma käitun endiselt samas võtmes, minu jaoks ei ole midagi muutunud," ütleb Raid, et pangakonto on tal alati olemas olnud, aga ta kasutab seda nii vähe, kui võimalik.

"Ma olen pöördunud isegi õiguskantsleri poole, aga ei ole saanud konkreetset vastust. Praktiliselt tähendab see, et ikkagi tahetakse pankade ülemvõimu kehtestada. Öeldakse, et pankadele makstav teenustasu on ju nii väikene. Küsimus ei ole suures või väikeses summas, küsimus on põhimõttes. Asi on läinud ju sinnamaani, et pankadel on otsekui riigikogu õigused antud selles mõttes, et makse saab kehtestada ainult riigikogu, aga nüüd pangad teatavad, et sa oled kohustatud mingi ülekande eest veel maksma ka pangale. On kehtestatud kaudne maks."

Raidile ei mahu pähe, miks inimesed on pankade tasud omaks võtnud. "Nad on omaks võtnud selle, et pangale tulebki peale maksta, mitte et pank maksab sulle hoiustamise eest. See peaks olema inimese vaba tahe, aga meil on see kuidagi teistmoodi läinud. Noh, võib-olla ma olengi siis kiiksuga. Seni, kuni see rahandussüsteem praegusel kujul kehtib ja töötab, peaks olema võimalus maksta ka sularahaga. Ongi kõik," ütleb Raid, ja tema seda teeb.

Swedbank uuendab Automaatide võrku

Sel aastal alustab Swedbank kogu sularaha väljamakse automaatide võrgu uuendamisega, mis kestab neli aastat ja välja vahetatakse kõik masinad. Sel aastal vahetatakse 80 sularaha väljamakse automaati. "Töödega stardime hiljemalt teises kvartalis, olenevalt masinate saabumisest," kinnitab Swedbanki kõneisik Mart Siilivask. Uued automaadid on töökindlamad, aga need aparaadid, mis on kahesuunalised (saab sularaha välja võtta ja sisse panna), ei tunnista viie-euroseid.

"Masinaid, mis ei anna viie-euroseid välja, on 65. Need on pea kõik sellistes kohtades, kus kõrval või siis lähiümbruses on olemas masinad, kust saab viie-euroseid," lubab Siilivask.

"Kõik meie sularahaautomaadid, mis annavad sularaha välja (ATM), annavad ka viie-euroseid. Neid masinaid on umbes 350."

Samal teemal

21.05.2015
Taas häiritud kaardimaksed kruvisid pingeid. Mis lahti?
25.04.2015
Kuidas kasutada pangakaarti turvaliselt?
25.04.2015
Müüt või reaalsus: kas sularaha kaob käibelt?
19.01.2015
Postkontor on kinni, pangaautomaati pole – kust küll saab maainimene sularaha kätte?