Uus Estonia kõlab eriti kaunilt ja eriti kaua, demonstreerib klaverivabriku juht Indrek Laul klaveril, mis ootab Expo maailmanäitusele saatmist. Foto: Heiko Kruusi/LinnalehtFoto: Heiko Kruusi
Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee 5. veebruar 2015 16:36
Lisaks sellele, et Estonia klaver kõlab kaunilt ja kaua, näeb see pill äärmiselt esinduslik välja. Ja selle omamine läheb üha rohkem moodi.

Kõige enam muidugi Eesti klaverite põhiturul USA-s, kus Estoniat ostetakse kontserdisaalidesse, klubidesse ja restoranidesse – igale poole, kus elus muusika on veel elus. Aga üha rohkem on hakanud Kalamajas valmistatud pille soetama sealsed miljardärid. Miks, küsin vabriku omanikult Indrek Laulult, kas siis Ameerikas napib klavereid? „Estonia on sellisest vähe tuntud maailmanurgast pärit, seega eriti eksklusiivne. Ja muidugi, mis peamine, meie klaver kõlab ikka väga hästi!” vastab ta.

Ning on ilus, nendin samas. Moodsas maailmas pole jäänud eriti palju tooteid, mis sünnivad käsitsitööna. Estonia on vist uhkeim. Pea tervenisti puust. Suurim peentisleri töö, mille valmimist olen oma silmaga näinud.

Kunagise Kalamaja poisina teadsin, kus klavereid tehti: kooli ajal käisime seal Kungla tänavas tehasehoones ekskursioonil. Tehas tegutseb seal ka nüüd, aastakümneid hiljem. Volta juurest alla mere poole, keskmise suurusega mitmekordne tehasehoone. Esimene mulje, mida tsehhiuksest sisenedes adun, on puidutolmu võltsimatu ja nostalgiline hõng. Ja siis – kümneid suuri serviti seisvaid helevalgeid puust esemeid, mis meenutavad kuju poolest klavereid.

Ameerika eelistab tumedat

Estonia klaverid kaetakse pealt enamasti musta lakiga või väärika tumeda puidukihiga. „Skandinaavias eelistatakse heledamat, Ameerika ostjad soovivad aga soliidset, kas musta, või ka mahagoni või bubingapuud. Valgeid klavereid tellitakse vahetevahel samuti, see mood pole kuhugi kadunud,” jutustab rõõmsameelne Indrek Laul, kes paar päeva tagasi saabus Estoniaid tutvustamast suurimalt muusikariistade messilt NAMM Californias.

„USA on nii suuremahulise majandusega riik, et sinna võiks lõputult müüa. Majanduslangus mõjutas siiski ka meie äri. Meie otsustasime seda vaiksemat aega tulusalt kasutada. Nii töötasime välja uued mudelid L210 ja L225,” meenutab Laul. L tähistab Laulu ja arv klaveri pikkust sentimeetrites. Laul selgitab, et üllatuslikult on selliste vahepealse suurusega klaverite järele väga suur nõudlus, ja mis veel tähtsam: paljud pianistid hindavad neid helilt kaunimaks kui „täispikkuses” ehk kontsertklaverit L274.

Ta näitab, milliseid uuendusi konservatiivseks peetud alal koos meistritega on tehtud. Kõige suurem muutus on see, et klaveri põhjaprussid ehk rastiprussid on uutel mudelitel valmistatud samast resonantskuusest, millest on kõlakasti kaas, see, mis pilli mängides sellele õige heli annab. „Nüüd heliseb kogu klaver kaasa, uuel mudelil on eriti särav ja kaua kestev heli,” ütleb Laul.

Jään imetlema, mida kaks töömeest pooliku klaveri juures kahemeetrise metallsupleriga mõõdavad. Kõlakasti kaane kõverust, selgub. Nii see klaver tükkhaaval valmis saab; pealt enamasti uhkelt must, seest aga kaunist karjala kasest ehk maarjakasest voodriga. Igas valmimisetapis tõstetakse klaverit (suuremad kaaluvad üle 400 kilo) klaveriliftiga korrus korruse haaval kõrgemale. Meistrite mõõdetud liigutustest õhkab äärmist vilumust. 1950. aastast tegutseva klaverivabriku uksest on väljunud pille enam kui 17 000. Praegu veidi üle paarisaja aastas.

Estonia uus kõla

Ning siis: ülemise korruse pisukeses saalis on neli klaverit reas, kõigil kaas uhkelt lahti. „See siin ootab Expo maailmanäitusele saatmist,” ütleb Laul, võtab siis klaveripingil istet ja tõstab käed. L210, jõuan fikseerida enne, kui sõrmed klahve on puudutanud. Suhteliselt väikses ruumis kõlab klaver õppinud mehe käes ehmatavalt valjult. Ning ehmatavalt kaunilt. Indrek Laul demonstreerib järjest sekventside helisid hajuda lastes, kui kauni, värske ja kauakestva kõlaga on uus mudel. „See sobib nii romantikute helivoogude kui ka Pärdi üksikute nootide jaoks,” kiidab ta.

Ja kui kaane suleb, märkan: see ei sulgu sõrmi ohustava pauguga, vaid vajub tasapisi oma paigale. Nii on kogu pill detailides läbi töötatud ning viimseni täiustatud, olin juba paljut tsehhides näinud, nüüd saab uurida kogumuljet. Ma pole pianist, kuid tundub, et täiuslikkusest pole Kalamaja klaveril vist midagi puudu.

Teenete märgiks
Äsja pälvis Indrek Laul kui klaverikunstnik, eriti aga Eesti ühe märgina ja eduka ekspordiartiklina tuntud Estonia tiibklaverite tootjafirma omanik presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.