Eesti uudised

Postitused Eesti väikeettevõtja aususe hinnast panid kogu sotsiaalmeedia kihama

LEISI LAPIKOJA PERENAINE MAKSUKOORMUSEST: 65eurose padja eest pean riigile maksma 35 eurot (85)

Maarius Suviste, 5. veebruar 2015, 07:00
PISITEGIJA: Saaremaa väikeettevõtja Maire Forsel tegi aasta tagasi uue osaühingu – Leisi Lapikoja. «Tepingud ja aplikatsioonid on minu suur kirg,» ütleb ta. Lapikoda on ka sotsiaalne eksperiment. Irina Mägi
Nädal tagasi tuli Leisi Lapikoja omanik välja väike-ettevõtjast ja maksukoormusest kõneleva raputava kirjutisega, mis hakkas lumepallina veerema. "Tunnen, et olen suutnud tekitada aruka dialoogi rahva ja poliitikute vahel," ütleb ta, mis muutusi see seni kaasa toonud on.

Eelmisel neljapäeval postitas Saaremaa väikeettevõtja Maire Forsel oma Leisi Lapikoja Facebooki-lehel pika ja põhjaliku kirjutise sellest, mis on ühe Eesti väikeettevõtja aususe hind. Ta võttis fookusesse maaelu ja selle toimimise. See on sellise

Poliitikud ärkasid

"See lugu oli minu sees küpsenud hästi pikka aega. Ma olin aasta otsa jälginud, mis väikeettevõtluses toimub," ütleb käsitööhuviline Forsel, kelle põhitööks on see, et ta on olnud ühe suure Rootsi firma raamatupidamise eest vastutav juba 15 aastat.

"Kui seda lugu kirjutama hakkasin ja neljapäeval postitasin, olin kindel, et sellest võib saada minu lapikoja lehel rekordlaikidega postitus. Ma panin sinna alla, et palun jagage ja olin täitsa kindel, et mu fännid seda ka teevad," ütleb Forsel, kes rääkis oma esimeses postituses peamiselt meil kehtestatud maksudest ja sellest, mis on ausa ettevõtluse hind. Kõik ootused said suurel kiirusel ületatud. Seda, mis kohe neljapäeval toimuma hakkas, ei osanud ta ette näha.

Forsel sai omal nahal tunda, milline jõud on sotsiaalmeedial. Üle 1350 inimese on märkinud selle loo meeldivaks, sellel on ligi 1470 jagamist. Ta sai päevas kümneid kirju ja hulga telefonikõnesid sarnaste muredega väikeettevõtjatelt nii linnast kui ka maalt – nad räägivad kõik sama, kui tohutult raske neil on. Paljud neist kirjeldasid oma kurbi kogemusi ja läbielamisi sealsamas loo all.

Ühtlasi astusid postitustega üles poliitikud, eesotsas peaministriga. Oma mõtted vormistas ka rahandusminister.

Saaremaa väikeettevõtja kirjutas pärast esimest postitust mitu järjelugu samal teemal. Lumepall hakkas veerema ja lõppu ei paista tulevat. Mida ta siis kirjutas? Siin üks näide.

"Aga kas te teate, kui palju ma maksan ühe 65eurose padja eest riigile? See number on ei rohkem ega vähem kui 35 eurot! Kas te kujutate seda ette?" küsib Forsel oma kirjutises.

"Selle 35 euro sees on siis käibemaks umbes 11 eurot + tööjõumaksud (kokku 38% palgale kulunud kogukulust). Arvutamisel arvestasin konkreetse padja peale kulunud tööajaga ja võtsin padja netohinnast enne maha ka materjalikulu. Ülejäänud summa rehkendasin ümber ausalt väljamakstavaks palgaks, arvestamata siinjuures, et on olemas veel kaudsed kulud – näiteks elekter jm, mille maksmiseks peaks ka midagi üle jääma," kirjutab väikeettevõtja.

Forsel räägib, et ta ei tee masstoodangut ning et jõuab ühel tööpäeval enamasti valmis teha ühe või paremal juhul poolteist sellist patja.

Numbritele otsa vaadates hakkab ta aga vahel kahtlema, kas üldse on võimalik sellisest väikesest loomeettevõtlusest ära elada. "Ma pean oluliseks neid pisikesi inimesi, nagu ma ise, kes me siin maal oleme. Ja meid on palju. Kellel on näiteks mesindus, kellel on forellikasvatus, kes peab väikest talu ja müüb kanamune. Neid inimesi peab aitama, sest meil on neid vaja," räägib Forsel Õhtulehele. "Kui tööjõumaksud on niivõrd suured, siis me ei suuda käivet teha. Ei pane ju seda raha kuidagi liikuma."

Süda muretseb

Forsel on sotsiaalmeedia postitustes kirjutanud veel palju mõtlemapanevalt. Mida kirjutised endaga kaasa võivad tuua, millega see kõik lõppeda võib? Ta tõdeb kõigepealt, et lõhe poliitikute ja rahva vahel on äärmiselt suur. "Paljud ütlevad, et ei ole kedagi valida ning ei lähegi valima. Aga samas riik peab toimima. Ilma valimisteta ei saa, me ei saa ju anarhias elada. Teiselt poolt ilmselt kõik, kes on poliitikasse sattunud, algul püüavad, ja siis enam ei jaksa," ütleb Forsel.

Ta tunnistab, et on ammu valutanud südant, et dialoog poliitikute ja rahva vahel on katkenud.

"Me ei saa niimoodi riiki pidada, kui me kogu aeg kakleme. Me peame arukalt riiki pidama ja nägema kõiki inimesi," lausub ta. "Vähemalt praegu tunnen, et olen suutnud tekitada aruka dialoogi rahva ja poliitikute vahel. Praegu ei ole selline olukord, kus rahvas mässaks ja poliitikud vihastaksid vastu või püüaksid end õigustada. See on harukordne olukord, kus on tekkinud diskussioon. Miks harukordne olukord? Olen aastaid kurbusega jälginud, kuidas tavaline Eesti inimene, kes ei ole kunagi Toompeal töötanud, suhtub poliitikutesse. Kuidas ta üldse ei usu, et seal võib olla arukaid inimesi ja inimesi, kes on eetilised," tunnistab Forsel.

Tema sõnul ongi eesmärk algatada diskussioon ning püüda pöörata mõtteviisi, ka poliitikute mõtteviisi: väikeettevõtlus on Eesti riigile vajalik ja palgamaksud peaks ümber vaatama. "Ja siis ei tuleks ehk minusugustel maksta aususe eest sedavõrd kõrget hinda. Palun andke maainimestele see õng, et nad saaksid ise kala püüda!" soovib ta.

Ettevõtja: loosungites pole aatelisust

Väikeettevõtja Maire Forsel ütleb, et valimisloosungid on nii õõnsad. "Loosungid on kõik sellisesse väravasse, et inimene justkui oleks rumal ja valiks ainult omakasu eesmärgil. Loosungites ei ole aatelisust. Ja

aatelisuse puudumine ongi see, mis rahvast solvab. Et mida te enda meelest pakute?! Me tahame samuti kaasa rääkida, tahame, et Eestil läheks hästi – me armastame Eestimaad. Aga teie tulete ja tahate meid ära osta lihtsalt mingite lubadustega, põhjendamata, mida see tegelikult Eestile kaasa toob," räägib parteitu Maire Forsel Õhtulehele.

Maire Forsel leiab, et kui me tahame, et elu maal säiliks ja inimesed ennast ise ja oma naabreid pisikeste ettevõtetega ülal peaksid, siis tuleb meil toetada neid väikesi, et nad jääksid ellu. "Pigem olgu maal 100 väikest kui üks suur ettevõte – sest on ju teada, mis juhtub ühes vallas, kus ainuke suur tööandja pillid kokku paneb."

Maksud Rootsis ja Eestis

Sotsiaalmaks Rootsis

31,42% neile, kes sündinud aastail 1950–1988

15,49% neile, kes sündinud aastal 1989 ja hiljem

10,21% neile, kes sündinud aastail 1938–1949

Sotsiaalmaks Eestis

33% kõigile

Tulumaks Rootsis

19,5% palgalt 20 000 Rootsi krooni bruto (ligi 2100 eurot).

12% palgalt 9600 Rootsi krooni (ligi 1000 eurot ehk Eesti keskmine palk)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee