Eesti uudised

Eesti Pandipakendi juht: taara "kinni hoidmine" toimus valdavalt maal (31)

Maarius Suviste, 2. veebruar 2015 19:47
RAHVAS OOTAS TAARA ÄRAVIIMISEGA: Kuna tagatisraha suurenes veebruarist, ootasid paljud hinnamuudatust: kogunenud tühjad pudelid oli kasulikum alles veebruari esimestel päevadel ära viia. Pilt on illustreeriv.Foto: MARI LUUD
Seoses sellega, et veebruarist tõusis taara tagastusraha 10 sendini, hoidsid paljud jaanuaris nii-öelda taarat kinni ning viisid selle alles nüüd ära. Eriti palju tehti niimoodi maapiirkondades.

Veebruaris ühtlustus panditaara hind. Olenemata pudeli suurusest, maksab nii plast-, klaas- kui ka plekktaara nüüd 10 senti. Veel eelmisel kuul oli tagatisraha 4–8 senti.

„Pandipakendite jaanuari kogumisandmeid veel ei ole, kuid hinnanguliselt on tagastus võrreldes eelmise aasta jaanuariga vähenenud umbes 30-40 protsenti," ütleb osaühingu Eesti Pandipakend juhatuse esimees Rauno Raal.

Samal teemal

Ta lisab, et ilmselgelt on näha, et niiöelda taara kinni hoidmine toimus valdavalt maapiirkondades. „Siin ei saa eraldi maakondi välja tuua. Suurlinnades oli „kinni hoidmine" marginaalsem, küll aga valdav kõigis maakondades," räägib Raal.

Tema sõnul oli 1. veebruar intensiivne päev kauplustele kuuluvates tagastuspunktides, kuid halva ilma tõttu siiski mõistuse piiresse jääv – võrreldav tavapärase tipphooaja ehk suvise tagastuspäevaga.

„Samas soovitame siiski säilitada rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist nii kaastagastajate kui ka kaupluse töötajate suhtes, kes oma tagastuspunkte haldavad. Ei soovita ka kohe veebruari esimestel päevadel nüüd minna nii-öelda tormijooksuga tagastuspunkte vallutama. Kui kannatab, siis tagastus jätta veebruari teise poolde, kui esmane eeldatav tunglemine on möödas. Sest on ilmne, et tänu pakendite niiöelda kinni hoidmisele saavad tagastused ülitugeva koormuse ja tekib tihedamalt rikkeid, mis tegelikult 90 protsendi ulatuses tähendab taaraautomaadi kogumismahutite täitumist."

Kui suurt kahju Eesti Pandipakend ja tootjad peavad kandma seoses taarahinna muutusega? „Ma ei nimetaks seda kahjuks. Esiteks juba seetõttu, et Eesti Pandipakend kui keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ei ole kasumit taotlev ettevõte," ütleb Rauno Raal. „Ma nimetaksin seda paratamatuks üleminekukuluks, mis oli 2015. aasta eelarves planeeritud ca 200 000 eurot. Arvestades planeeritust varem toimunud avalikkuse teavitust ja intensiivset kinni hoidmist, võib eeldada, et see kulu on ca 300 000 eurot ja natuke peale."

Samal teemal

24.07.2015
EESTI PANDIPAKEND: soomlaste plaan veaks Eesti pandisüsteemi nelja kuuga rahast tühjaks!
01.02.2015
Juhtkiri | Kogu taara automaati!
05.01.2015
Taara hakkab veebruarikuus rohkem maksama