Eesti uudised

Kas mõisatee koolini on kinni? (10)

Arvo Uustalu, 2. veebruar 2015, 07:00
TEE OLEMAS: Mõisahärra talvel tehtud fotolt on näha, et uue sõidutee kaudu on võimalik koolini pääseda. Foto: Ivo Lambing
Tee sulgenud Raikküla mõisaomanik kinnitab, et koolile on juurdepääs olemas.

"Haridus- ja teadusministeerium jätkab perspektiivitut kohtuvaidlust Raikküla mõisa vastu ja nõuab muinsuskaitsealuse auringi kohale kahesuunalise sõidutee ehitamist olukorras, kus koolil on olemas kaks juurdepääsuteed," ütleb Raplamaal asuva Raikküla mõisa peremees Ivo Lambing.

Ivo Lambingu sõnul pöördus haridus- ja teadusministeerium mullu 22. augustil kohtusse, sest mõisa peahoone taga asuval koolil pole õppeasutuseni ühtegi juurdepääsu ja ainuke võimalus, et kool saaks 1. septembril tegevust alustada, on tagada läbipääs mõisa kinnistul paikneva auringi kaudu. Kuna Lambing on veendunud, et autoga läbipääs on koolile tagatud, veeretas ta teele ette kivid. Haridusministeerium väidab, et praegu kasutakse erivajadustega laste kooli juurde pääsemiseks ühe naabri põlluserva rajatud ajutist teed, kuhu on kooli teenindavad autod kinni jäänud.

Mõisa ei saa arendada

Lambing nendib, et koolile on juurdepääs olemas ja näitab tõestuseks talviseid fotosid, kust on näha, et transport pääseb kooli juurde. Ta lisab, et peahoone eest mööduva koolitee tõttu pole mõtet mõisa arendada, sest ametnike seisukohad võivad muutuda ning muinsuskaitse all oleva mõisa auringi teed võidakse arendama hakata.

Tema sõnul ei jõudnud kohus ilmselgelt nii lühikese aja jooksul tutvuda tegeliku olukorraga ja rahuldas esmase õiguskaitse taotluse, millega kohustati mõisa omanikke ehitama koolile 29. augustiks oma kinnistule kahesuunaline sõidutee.

"Meieni jõudis see info 26. augustil ja ilmselgelt ei olnud võimalik kahe päevaga seda nõudmist täita. Selleks nägi aga kohtumäärus ette, et ministeerium võib ise selle tee meie auringile ehitada ja kõik kulud jäävad meie kanda," väidab ta.

Hoolimata sellest, et 1. septembrist kooliliiklus auringi kaudu sõitma ei hakanud, saab Lambingu kinnitusel kool tegutseda tõrgeteta siiani ja mõisa omanike süül pole olnud teadaolevalt ühtegi tõrget. "Raikküla mõisa auring on kahekordse riikliku kaitse all olev kultuurimälestis, kuhu raskeveokitele mõeldud kahesuunalise ja kõikidele tänapäevastele nõuetele vastava sõidutee ehitamine nõuab palju kooskõlastusi ja ei saa toimuda üleöö," räägib ta.

Tema sõnul ehitas ministeerium 30. detsembril valmis täiesti uue kruusatee, millele määrati servituut, ja mis ühendab Raikküla kooli ja vallateed. "Seega kõrvaldas ministeerium ise kohtuvaidluse aluse, milleks oli väidetav ligipääsu puudumine koolile. Kohtuvaidlusel oleme mitu korda püüdnud seda lõpetada kohtuliku kompromissiga, kuid ministeerium on sellest keeldunud kategooriliselt," räägib Lambing ja lisab, et on ühtlasi pöördunud riigikontrolli poole.

"Riigikontrolli vastusest nähtub, et kohtus võib nõuda läbipääsu võõra kinnistu kaudu üksnes juhul, kui oma kinnistule puudub vajalik juurdepääs. Reaalsus on aga see, et kooli juurde pääseb kolme tee kaudu: kaks sõidu- ja üks kõnnitee," ütleb ta.

Haridus-ja teadusministeeriumi teatel sulges MTÜ Raikküla mõis 4. juulil tee, mida on aastakümneid kasutatud juurdepääsuks Raikküla kooli juurde, kus õpivad erivajadustega lapsed. "Sügise jooksul oli takistatud nii kooli elementaarne teenindamine kui ligipääs päästetehnikaga, mis oli laste heaolu ja turvalisust silmas pidades täiesti lubamatu," öeldakse ministeeriumist.

Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva selgitab, et ei kool ega ka ministeerium pole nõudnud auringile sõidutee ehitamist kõikidele veokitele kahel suunal. "Kohtusse pöörduti selleks, et tee ennistataks ajutiselt – kuni uue tee valmimiseni – samasse seisukorda, nagu see oli enne sulgemist juulis."

Põllutee läbitav vaid kuivaga

Raikküla kool kasutas kõnealust teed koolile ligipääsuks aastakümneid ja on seda kõik need aastad hooldanud. "Alternatiivina pääses koolile ühtlasi ligi kooli kinnistul asuvat mõisaaegsete kiviaedade vahelist teed pidi, kuid seda vaid kuival ajal ja enamasti suveperioodil. Juba eelmisel õppeaastal vähendas kool üle mõisa kinnistu kulgeva tee kasutust, et mõisa tegevust võimalikult vähe häirida. Kui mõisa omanik auringi sulges, oldigi sunnitud koolini sõitma kiviaedade vahelist teed mööda, mis muutus sügise arenedes suurtele sõidukitele läbimatuks."

Eelmise aasta lõpul oli ministeerium auringi sulgemise tõttu sunnitud alustama kiirkorras uue tee rajamist koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Kuna ehitamisaegsete ilmaolude tõttu ei suudetud tee aluskihte piisavalt tugevdada, muutub see sulailmaga pehmeks ja on rahuldavalt läbitav vaid miinuskraadidega. Uuel teel on kooli teenindavad suured masinad juba kinni jäänud, samas vajab kool tegutsemiseks nii prügiveo kui häda korral ka päästeautode juurdepääsu. Ehitusega jätkatakse kevadel, tee peaks valmis saama mais. Kui uus tee saab lõplikult valmis, ei ole põhjust auringi teed kasutada.

Kompromissi ei saavutatud

Ministeerium tegi mitu kompromisspakkumist. Välja pakuti, et auringi tee avatakse ministeeriumi kulul ning rajatakse alternatiivne juurdepääsutee. Pärast uue tee valmimist oleks ministeerium auringi uuesti haljastanud. Alternatiivina pakuti kaasfinantseeringut varisemisohtliku valitsejamaja eest mööduva tee laiendamiseks. Ministeeriumi kinnitusel pöördus mõis seejärel ringkonnakohtusse, kus jõuti seisukohale, et õiguskaitse määrus jääb kehtima. "Kurval kombel pole MTÜ siiani esialgse õiguskaitse määrust täitnud, vaid on loonud tee kasutamiseks hoopis lisatakistusi, parkides tee ette traktori ning vedades ette maakivid," öeldakse ministeeriumist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee