Tarbija

Kui hooliv peremees on Eesti metsaomanik? (2)

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige, 2. veebruar 2015, 20:56
Foto: Heiko Kruusi
Kui erametsaomand 90. aastatel taas tekkis, olid sellised metsakasvatustööd nagu metsa uuendamine või valgustusraie pigem üksikute entusiastidest metsaomanike rida.

Samm-sammult, aasta-aastalt on erametsades hooldustööde hulk kasvanud.

Eks paljud need, kes ennast metsaomanikena ei näinud, müüsid metsamaa ära. Vahel otse, vahel pärast mitmel korral käest kätte käimist jõudsid need metsatükid omaniku rolli tõeliselt väärtustavate inimesteni. Jõudsid nendeni, kes metsa häid kasvutingimusi esmatähtsaks peavad.

Just mõni päev tagasi vestlesin hakkaja metsaomanikuga Narva külje alt, kes selgitas, et pärast uue metsatüki soetamist investeerib ta sinna ostuhinna jagu raha: juhib ära liigse vee, rajab teed ja istutab lagedad alad kõige tulutoovam ja usaldusväärsem lahendus.

Alles pärast seda tuleb raie. Selliseid omanikke on veel. On isegi hulgaliselt ja tuleb aina juurde. Julgen seda väita metsaomanikega suhtlemise kõrval ka ametlikule statistikale tuginedes. Nimelt tehakse praegu erametsades valgustusraiet üle viie korra enam kui kümme aastat tagasi (allikas «Aastaraamat mets 2013).

Metsaistutuse maht erametsades on sel ajavahemikul aga kahekordistunud. Eks sellise arengu taga on nii riiklikud toetused metsakasvatuseks kui ka metsaühistute abi omanike harimisel ja metsatööde korraldamisel, aga veelgi enam üha tugevamalt juurduv arusaam, et mets sobibki hoolivale inimesele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee