Teleblogi

Arvustus: "Kaardimaja" – mäss kõigil rinnetel (1)

Merit Maarits, 30. jaanuar 2015, 15:32
Kevin SpaceyFoto: Reuters / Scanpix
Tundub, et kogu "Kaardimaja" senine hooaeg on olnud eelsoojendus just sellenädalaseks episoodiks, kus võrreldes sündmuste senisele, staatilises, kuid pinevas tempos kulgemisele lastakse valla korralik kaos. Läbikukkunud seaduseelnõuga kaasnevad tagajärjed jätavad Franki esmakordselt eriti ebasoodsasse seisu: tema liitlastest on äkitsi saanud tema vastased.

Frank ei pea just pikalt juurdlema, miks seaduseelnõu kahe häälega maha hääletati. Zoe, kes pole läbenud põhjuste väljaselgitamisega oodata, viskab esimese suure kaika Franki kodaratesse. Informatsioon Claire'i seotuse kohta annab Zoe'ile esmakordselt Franki üle teatava mõjuvõimu, mis köidab teda oluliselt rohkem kui mõte uudise avalikustamisest.

Samal teemal

Seejuures peab muidugi nentima, et manipulatsiooni kaudu mõjuvõimu osta on üsnagi odav võte, kuigi vahelduseks Franki siplemas näha on kindlasti huvitav vaatepilt. See on esimene kord, kui Franki oskus näha suuremat pilti ja mõista sündmuste toimemehhanisme on teda alt vedanud ning ohjad on märkamatult tundmatute omavolitsevate jõudude kätte sattunud.

Üks neist omavolitsevatest jõududest on Claire, kes otsustab end Frankist täiesti vabaks murda. Claire, kes seni on truult täitnud oma rolli Franki abikaasana, tunneb täiesti õigustatult, et Frank on seejuures unustanud tema kui inimese ühes oma vajadustega, mis pole niivõrd isiklikku laadi, kuivõrd seotud Claire'i omaenda tööalaste ambitsioonidega.

Ometi tundub, et südamepõhjas peidab end ka pikalt kogunenud frustratsioon, mille olemasolu pole Claire endale ehk osanud tunnistada, kuid millest kõnelevad tema järgmised käigud. Tema üle võtavad äkitsi võimust kõik seni vaka all hoitud emotsioonid ja mõtted ning endisest, üdini tasakaalukast ja ratsionaalsest Claire'ist pole jälgegi.

Ootamatu ja agressiivne külaskäik Zoe Barnes'i pole reedab selle, et tegelikkuses pole Claire kunagi Zoe ja Franki vahel toimuva suhtes nõnda cool olnud nagu ta välja on lasknud paista, vaid sisimas on Franki iga järgmine öö Zoe'iga järjepidevalt, kuid märkamatult temas kasvavat sügavat viha ja vastikust toitnud.

See viha ja vastikus näib olevat lihtne nakkama; Claire'i põgus visiit viib Zoe korralikult rivist välja, kuid teisalt toob endaga kaasa ka miskise selginemise; Zoe on taipamas oma tegude tegelikku ulatust ning näib, et ta on lõpuks päriselt valmis Frankist lahti ütlema ning isiklikus plaanis iseseisvuma.

See iseseisvumine ei alga üleliia jõuliselt, kuivõrd see äkitsi tekkinud südametunnistus surub Zoe'i absoluutse alandlikkuseni ning too on sunnitud nentima, et päris üksi ta seda perioodi siiski üle elada ei oska. Vajadust toe ja sõpruse järele ei tohiks sellegipoolest mõista nõrkusena, kuigi isiklikult pole Zoe'it kunagi üleliia suurt vaimutugevust näidanud.

Naiste kõrval tõstab mässu ka Peter Russo, kelle enesekindlus vahepeal ehk üleliia suurtesse kõrgustesse on tõusnud. Muidugi on Russo viha Franki pihta õigustatud – Frank lubas talle midagi, mis lõpuks ikkagi ei olnud tema võimuses. Sellest olenemata tahaks teatud õigused jätta ka Frankile, tänu kellele üldse Russol õigust midagi öelda on, aga laps on nüüd äkitsi üle oma vanemate peade kasvanud.

Kuigi Frank suudab olukorra muutustele vastavalt üsna kiirelt ümber lülituda, jookseb siitpeale sellegipoolest kogu Russo ja ka teiste nähtud töö ja vaev üsna kiirelt rappa ning seda on üpris kurb ja valus kõrvalt vaadata. Frank Underwoodi jaoks on see muidugi viimane piisk karikasse ning tundub, et siitpeale ta Russot enam uppumisest päästa ei kavatse.

Zoe'i ja Russo mäss jäi niisiis üsna jõetuks, Claire'i oma alles kestab ning kui kahe esimese puhul Frank umbes-täpselt teab, kellega tal tegu, siis Claire'i osas näib ta praegusel ajal pigem pimeduses kobavat ning mässu vaigistamise asemel püsib praegusel ajal veel vaikivas ooteseisundis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee