Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: kust otsida uppunud tanki? (19)

Marko Kaldur, 30. jaanuar 2015, 15:12
 MARKO KALDUR www.avastaeesti.ee
Äntu järved Lääne-Virumaal peidavad endas mitmeid saladusi, üks salapärasem kui teine.

Äntu järvede matkarada koosneb eri pikkusega lõikudest, mis muudavad selle jõukohaseks nii lühemate jalutuskäikude eelistajatele kui pakuvad füüsilist koormust pikemate matkade austajatele. 3-6 km pikkuseid matkateid saab oma äranägemise järgi kombineerida, ent täieliku elamuse erakordsetest Äntu järvedest saab kogu ca 15 km pikkuse raja läbimisel.

Matkaradade äärde jääb 7 väikest allikajärve: Sinijärv, Roheline järv, Valgjärv, Linaleo järv, Mäeotsa järv, Kaanjärv, Umbjärv. Nagu järvede nimedki reedavad, varieerub seal vee värvus sõltuvalt järvest; põhjusteks nii järvevee lubjasisaldus, vetikad kui ümbritsevate puude peegeldused veepinnal.

Tegu on ühtlasi erakordselt läbipaistva veega järvedega, osadel andmetel koguni Eesti ja Baltikumi selgeveelisematega. Taoline vee läbipaistvus on aga sünnitanud mitmeid legende, millest osadel veidi tõepõhjagi all.

Nii puhkavat Sinijärve põhjas sõjaajal uppunud saksa tank. Mõnedel andmetel suisa haruldane Kuningtiiger, tankilahingute hirm.

Mitmed kohalikud vanainimesed olevat tanki veel mõne aastakümne eest läbi selge järvevee näinud. Legendi kinnituseks leiti Sinijärvest mürske ning tankide jm rasketehnika jäljed on siiamaani järvede ääres leitavad.

Samal teemal

Sukeldujad on aastast-aastasse üritanud tanki järvepõhjast leida, ent paks mudakiht ning looduskaitselised piirangud on kadunud sõjatehnika avastamise siiamaani võimatuks muutnud.

Küll aga räägitakse, et sõjajärgsel ajal üritatud Kuningtiigrit Sinijärvest välja tõmmata, mille käigus vajunud läbi jää järvepõhja ka väljatõmbamiseks kasutatud väiksem vene tank.

Sinijärve põhjas ei leba ainus Äntu järvede saladus. Näiteks Kaanjärve põhjas pidavat vedelema Rootsi sõjaväe varandust tulvil tõld, mille välja tõmbamise katsed keskajal korduvalt untsu läinud. Kaugemal asuva üksiku Umbjärve põhjamudas on aga uppunud raudrüütel, kes siiamaani hilistel õhtutundidel matkajaid aeg-ajalt raudrüü kilina-kolinaga ehmatamas käib.

Talvel järvejää peale iseseisvalt tanki, tõlda või rüütlit otsima minnes tuleb olla ettevaatlik, kuna allikajärvesid kaanetav jääkiht pole tihtipeale eriti paks, mistõttu osades kohtades läbivajumisoht varitseb.

NB! Äntu matkarajal tekitavad kohati segadust röövkapitalistlikud "Eramaa" sildid.
Nende puhul on soovitatav lähtuda Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvidest 32 ja 33 [www.riigiteataja.ee/akt/KeÜS].

Näiteks saaks tükk aega enne "Eramaa" silti eemalduda metsa alla ning naasta teerajale hulk maad pärast silti. Seadust loominguliselt tõlgendades eeldatakse sellega matkajatel olevat "luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal ... kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud". Ülbetele eramaaomanikele on taoline asjade lahendus paras ninanips.

Asukohad:
Äntu jäved: 59.060057,26.237211

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt.  

19 KOMMENTAARI

m
Mees metsast 1. november 2015, 14:38
Äntu Tiigrist:
- tank kuulus sakslastele strateegiliselt tähtsate metsas asuvate Leningradi rinde tagala moonaladude kaitsemeeskonda,
- jama...
(loe edasi)
j
JT 7. veebruar 2015, 22:40
Igal legendil peab olema mingi tõepõhi. Antud lool ehk järve uppunud tankil võib olla kaks versiooni.
1. Jutud Ida-Virumaal järve uputatud T-34-...
(loe edasi)
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee