Malluka beebiblogi

Malluka beebiblogi: kas ainult lapse esimene eluaasta pidavat raske olema?

Mariann Kaasik, 30. jaanuar 2015, 15:08

13 KOMMENTAARI

s
Sander/ 17. veebruar 2015, 04:53
"Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured"- nii kõlas kunagine vanasõna.
m
Mimoos 60a./ 16. veebruar 2015, 09:28
Esimene poeg kisakõri, tütar ingel, teine poeg kisakõri. Aga kui ise ringi liikuma hakkasid oli juba kergem. Olen see õnnelik ema, kelle lapsed kasvasid üles probleemideta. Ka teisemeiga oli OK. Lapsed kasvasid praktiliselt isata ja vanem poeg oli juba enne kooli suur vend, kes aitas mind teiste kasvatamisel. Nüüd lapsed pesast väljas, kõrgharidusega ja tublid pereinimesed. Minu käest küsitakse sageli, kuidas ma neid nii hästi kasvatada oskasin. Ainuke, mida ma tegin võibolla rohkem kui keskmine lapsevanem, ma kuulasin oma lapsed alati ära ja üldse me vestlesime ikka päris palju.
s
see/ 5. veebruar 2015, 16:43
beebiaeg on lausa lillepidu selle kõrval mis elad üle teismelisega
j
ju ma olen isekas/ 4. veebruar 2015, 09:56
aga parim osa on see. kui nad pesast oma elu peale välja lendavad.
l
Lapsed.../ 1. veebruar 2015, 15:06
on erinevd. Kolm neid suureks kasvatatud. Vanem tütar tegi häält, sai süüa ja taas rahu majas. Teine tütar - kolm esimest kuud väga vaikne laps, Kolmandal elukuul tegi suu lahti ja põhimõtteliselt pani selle kinni tagasi siis kui sai aastaseks. Täielik põrgu. Kolmas - nii ja naa, Oli rahuperioode, oli nuttu ja jonni.
Aga tegelikult, naudi kuni nad väikesed on :) See ütlus, et: Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured - see vastab ikka vägagi tõele! Kuid aru saame sellest alles siis kui lapsed on juba suured.
n
naisuke/ 31. jaanuar 2015, 22:16
Kõige rumalamad on need, kes ütlevad, et kui beebi majas on, siis seal kisa ja nuttu vaid. Miks peaks olema, kui laps terve?
a
aya/ 31. jaanuar 2015, 16:34
Ütlen täiesti ausalt ja isikliku kogemuse (viie lapsega on kogemust omajagu) pealt - esimene aasta on lillepidu võrreldes teise ja eriti kolmandaga. Nii lihtsalt on.
l
Lumememm/ 30. jaanuar 2015, 22:40
Ohh, ei ole see aeg ka kergem, kui nad täiskasvanuks saavad :)
SINA jääd ju ikkagi EMAKS.
Kui Su lapseke on ka 60 aastane, siis sa muretsed ka, et kas tal on kõht täis ja tuba soe ja et kas tal on raha, et endale midagi maiustust osta :)
2-aastaste jonnituurid, 3-aastase "valevorsti" aeg, 4-aastane, kellega käid pool aastat eriarsti vastuvõtul, kuna põnnike nägi pealt kuidas jahimees metslooma maha lasi... 6-aastase koolieelne aeg ja 7-aastase koolialguse aeg. Eelpuberteet, mil sa arvad, et "ohhh, nii hull see siis oligi!" ja pärispuberteet, mil sa arvad, et "nii hull ei saa see ometi olla..."
Jne. Jne. Jne.
Ainus õpetussõna-seda ei saa vältida, õpi sellega koos elama :)

n
njaaa/ 30. jaanuar 2015, 16:15
Päris lõbus kirjatükk.
Mul on esimese lapsega sõnasõnalt sama kogemus, ta oli ingel terve aasta (v.a. 1 kord kui ta kahekuuselt nuttis 15 minutit ja ma paanikasse läksin). Aga kuigi ta ka üheselt kraapis vetsu-ust (nad kõik teevad seda) ja vahepeal keeldus käimast ja muud sellist, ei mäleta ma, et see oleks kuidagi raske olnud.
Ning sellest sain ma kohe aru, et meile on lihtsalt sattunud väga rahulolev beebi, mitte meie pole mingid kuldvanemad, kes võluda oskavad.
Noh. Siis tuli see teine laps.
Mariann, mõtle kaks korda, enne kui plaanid teist saada :P
24h röökimist alates 7. elupäevast, haigused üksteise otsa, mitu haiglaskäiku, magamata ööd minul ja lapsel, paanikahood (minul) jne.
Ma mõtlesin ausalt ka, et ma lähen hulluks.
Aga kui ta sai üheseks, siis pärast seda on läinud aina kergemaks :D
Et asi absurdne tunduks, siis pärast seda šokiaastat teise lapsega saime me veel kolmanda ka. Selleks ajaks olime me aga nii karastunud terasest dünaamiline duo härra abikaasaga, et miski ei kohutanud meid. See oli kohe huvitav kogemus. Me lahendasime kõik probleemid juba eos ja kuigi tegelikult oli kolmas laps teise lapse tüüpi, siis asi ei läinud üldse nii hulluks, sest me teadsime juba, kuidas käituda.
Jaksu!
k
kajakene/ 30. jaanuar 2015, 16:09
Beebid on nii armsad, et söö või ära Kui nad on teismeliseks saanud siis nendid vaid, et õige aeg on kahjuks mööda lastud.
k
3. veebruar 2015, 16:11
kas ärasöömisaeg või ?!
e
Eva/ 30. jaanuar 2015, 16:08
Siis läheb kergemaks, kui nad täiskasvanuks saavad ja kodust välja kolivad oma elu peale.
Aga enne seda tuleb veel uksi paugutavat ja igale asjale vastukisavat puberteetikut taluda ...
s
Sander/ 17. veebruar 2015, 05:00
Kui nii, siis on meie kolm last küll mingid "erilised". Nüüd on nad juba ammu suured ja oma elupeal, kuid ustepaugutamist ja probleeme pole nende ühegagi olnud. Plikad lõpetasid põhikooli 4;5´ga, pesamunast poiss viitega, ju on siis vedanud?

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee