Eesti uudised

(Kuri)kuulus multikulti on surnud? Ei ole! Või ikka on? Aga... (19)

Andres Põld, 30. jaanuar 2015, 07:00
VAHEMERI, 21. SAJAND: Muistsete foiniiklaste, kreeklaste ja roomlaste asemel on selle mere vallutanud sajad paaditäied Aafrika põgenikke, kes surm ­trotsides on teel Euroopa heaolu poole. Kuigi ametlikus keeles on nad (sõja)põgenikud, nähtub ka sellelt fotolt, et enamasti võtavad hull­julge teekonna ette täies elujõus noored mehed. Foto: Reuters / Scanpix
Mida arvavad suuremad parteid enne riigikogu valimisi immigratsioonist

Stockholmi ja Pariisi põlevad eeslinnad, leekides autod, tuhanded mässavad immigrandid. Lääne-Euroopa mitte just igapäev, aga… Samas ka ahvatlevad rahvusköögid, kirev kultuurielu. Eestis pole küll eeslinnu ja tuhandeid kultuuriliselt täiesti võõraid elanikke, kuid milline tulevik meid selles vallas ees ootab?

"Tasuks suurendada veidi sisserändekvooti ja lihtsustada elamisloa saamise tingimusi. Läbimõeldud immigratsioonipoliitika aitab kaasa eestluse säilitamisele, kuna hästi lõimunud immigrandid ja nende lapsed muutuvad eesti keele ja kultuuri kandjateks."

Sotsiaaldemokraat Silver Meikar möönab samuti, et Eesti arengule on vajalik avatud ja paindlik sisserändepoliitika, mis võimaldaks siinsetel ettevõtetel palgata kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi.

"Eesti ülikoolidesse õppima tulnud tudengitele ei tohiks pärast diplomi kättesaamist näidata ust, vaid pakkuda võimalusi vähemalt mõned aastad oma teadmisi Eestis rakendada," leiab ta.

Meikari sõnul on Eesti senine sisserändepoliitika kujundatud ajal, millal peamiseks mureks oli nõukogude perioodil toimunud kontrollimatu sisserände peatamine ja kohati lausa ümberpööramine väljarändeks. "See poliitika ei vasta enam 21. sajandi Eesti vajadustele," väidab Meikar.

Seevastu endine siseminister Ken-Marti Vaher (IRL) kinnitab, et Eesti peab hoidma oma senist selgelt konservatiivset immigratsioonipoliitikat.

"See tähendab, et oleme avatud teistest riikidest pärit ajudele ja tippudele, kuid sisserännet reguleerib üheselt igaaastane nn sisserändekvoot, mis on ligikaudu 1000 inimest aastas (ehk ligi 0,075% elanikkonnast)," lausub Vaher.

"Eesti ei ole avatud odavtööjõule ja majanduspõgenikele, kes tahavad Euroopast otsida vaid paremat elu, sest selles peitub oht meie julgeolekule ja ühiskonna sidususele ning stabiilsusele."

Vaheriga nõustub ka praegune reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur. "Eestil puudub vajadus oluliselt oma immigratsioonipoliitikat muuta. Oleme olnud immigratsiooniosas konservatiivsed ja see on olnud õige tee," ütleb ta.

Sisseränne olgu väike?

Immigratsiooniteemat üheks prioriteediks pidava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme kinnitab: "Meie seisukoht on, et Eesti peab hoidma sisserände rangelt väikese ning tiheda sõelaga, see tähendab, et me võtame vastu selliseid inimesi, kes meile sobivad ja kasuks tulevad ning neidki väikeses koguses."

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa nendib, et immigratsiooniteemadel ei saa Eesti enam konservatiivsem olla, sest oleme kõige ebapopulaarsem riik Euroopa Liidus, kuhu varjupaika otsima tullakse.

"Juba see, et esmane vastuvõtu- ja väljasaatmiskeskus paigutada vangla territooriumile, annab signaali, et siin ei taheta eriti pagulasi vastu võtta," märgib Eesmaa.

"Samas ei tohi me unustada, et Teise maailmasõja tõttu oli paljud eestlased sunnitud pagulasteks ning oleme siiani tänulikud neile, kes neid vastu võtsid. Me ei tohi unustada, et meid endidki on abistatud."

Lõuna-Euroopa ägab üle Vahemere trügivate põgenike massi all. Kas Eesti peaks hakkama solidaarselt vastu võtma neid põgenikke, kellega on hädas Vahemere riigid?

"Ei pea. Eesti panustab Euroopa Liidu immigratsiooniprojektidest eelkõige oma teadmiste, tehniliste vahendite ja ekspertidega," lausub Vaher.

"Me ravime nõukogude okupatsiooni ajal toimunud koloniseerimise haavu tänase päevani. See seab meid teise seisu võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega. Euroopas on küllalt näiteid, kui riiki on saabunud suurel hulgal inimesi, kes tunnevad ennast võõrkehana. Ma näen vajadust Eestit sellise probleemi eest kaitsta."

Helme ei suuda mõista, milles see solidaarsus üldse seisneks.

"Milles see solidaarsus seisneb? Nemad ei suuda piiri valvata ja meie peame kannatama? Eestil puudub vähimgi moraalne vastutus kedagi vastu võtta või majutada," kinnitab Helme.

Ka Metlev möönab, et Eesti riik pole praegu valmis solidaarselt vastu võtma Vahemere majanduspõgenike, kuna nad on absoluutselt teistsuguse kultuuritaustaga inimesed ja meil puudub süsteem nende adopteerimiseks.

"Kui sellel teemal rumalusi korda saata, siis võib see ühiskonnale valusalt kätte maksta teravate sotsiaalsete konfliktidena," nendib ta.

Pevkuri kinnitusel peab Eesti põgenike abistamise küsimuses olema solidaarne, aga eelkõige solidaarne arusaamises, et solidaarselt, üheskoos hädasolevaid riike ja inimesi nende kodumaal aidates oleme tunduvalt efektiivsemad põgenike abistamisel. "Meie pagulaspoliitika esimene eesmärk peaks olema aidata inimesi nende kodukohariikides, et neil puuduks vajadus oma kodu maha jätta," leiab siseminister.

"Kui kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid on solidaarsuse poolt, ei ole õige Eestil taotleda erandit," kostab keskerakondlane Eesmaa.

30 pagulast aastas

Meikar tõdeb, et solidaarsus on Euroopa Liidus vabatahtlik. "Kuid on selge, et solidaarsed ollakse riikidega, kes on solidaarsust üles näidanud," lisab ta. Meikari sõnul on Eesti suuteline kaitset pakkuma suuremale arvule inimestele, kui me seda praegu teeme.

"2014. aastal sai kaitse 20 inimest, seega oleks õiglane vastu võtta näiteks 10 kõige haavatavamat inimest rohkem – naised ja lapsed," märgib ta.

Selles, kui palju pagulasi/põgenikke oleks Eesti suuteline aastas vastu võtma, erakondade seisukohad osaliselt kattuvad.

Meikari arvates võiks see arv olla kuni 30, Metlevi hinnangul samuti mõnikümmend ning Eesmaa sõnul võiks rääkida ehk kümnest inimesest või veel väiksemast numbrist aastas. Vaher hoidub nimetamast konkreetset numbrit, viidates juba olemasolevale sisserändekvoodile ning Pevkur teatab, et numbritega spekuleerimine pole õige.

Vaid Helme ütleb, et seda numbrit ei tohikski olla. "Pole vaese Eesti asi päästa miljardeid meist veel vaesemaid inimesi, aidates kaasa ajude ja töökäte äravoolule nende kodumaalt. Seda on rootslased ja hollandlased alles pärast väga valusat katsetamist aru saanud, et kõik maailma vaesed ja vaevatud ei mahu ka kõige parema tahtmise juures nende sotsiaalabisüsteemi ära," lausub Helme.

19 KOMMENTAARI

t
Töölisi pole vaja 30. jaanuar 2015, 20:47
Tööstus muutub üha enam robotite põhiseks. Suured tehased töötavad, mida juhivad mõned töötajad eksraanide taga. See on tulevik, mitte juhm immigrant ...
(loe edasi)
m
Meil juba on 300 000 muulast! Aitab eestlaste hävitamisest! 30. jaanuar 2015, 20:39
Sotsid, Vabaerakond, ref ja Kesk soovivad viia lõpuni N Liidu alustatu - eestlaste hävitamise!
Kesk: "Samas ei tohi me unustada, et Teise maailma...
(loe edasi)
Loe kõiki (19)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee