Eesti uudised

Kas multikulti on surnud? 

Andres Põld, 30. jaanuar 2015 07:00
Sergei Metlev.Foto: MARIANNE LOORENTS
Mõned aastad tagasi teatas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et multikulti Euroopas on surnud. Küsisime Eesti erakondade käest, kas on siis?

Sergei Metlev: Mida täpselt see kurikuulus multikulti tähendab? Kui see tähendab rahvusvähemuste erinõudluste sajaprotsendilist rahuldamist, siis ilmselt on surnud. Kui see on Euroopa Liidu soov olla endiselt avatud ja mitmekultuuriline kooslus, siis kindlasti mitte. Eesti puhul on tulevikku uuseestluse kontseptsioonil, mille alusel eestlaseks laiemas mõttes määratletakse kodaniku, kes valdab eesti keelt ja jagab riigi põhiväärtusi.

Silver Meikar: Ei ole. Multikultuursete ühiskondade juhtimisel on tehtud vigu, millest on nüüdseks õpitud, kuid 1990. aastatel valitud suunda mitmekesisuse väärtustamisele ühiskondades ei saa enam muuta. Ühiskonnad on praegu multikultuursemad, kui nad on olnud alates rahvusriikide loomise ajast ligi 200 aastat tagasi.

Pole näha trendi homogeensemate ühiskondade tekkimise suunas, pigem vastupidi. Paljudel on soov aega tagasi keerata ja globaliseerumisest tingitud halvad mõjud justkui mustkunstitrikiga ära peita, kuid see on soovunelm. Ühesõnaga, multikultuursus on tänapäeva ühiskondade norm, küsimus on vaid, kuidas me seda juhime ja haldame.

Martin Helme: Jah, ideoloogia on surnud, aga selle ideoloogia tagajärjed põhjustavad veel aastaid palju konflikte ja ebastabiilsust Euroopas. Suuresti just multikulti mõtteviisi tõttu näeme Euroopas heaoluühiskondi meie silme all hävinemas.

Enn Eesmaa: Multikulti ei pruugi olla surnud, kuid vaadates arenguid Euroopas ja kogu maailmas, siis on multikultil kindlasti väga rasked ajad.

Hanno Pevkur: Vastust sellele küsimusele ei tulnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee