Eesti uudised

Puhastusjaamad ei julge kakamägesid põllumeestele jagada (13)

Mattias Tammet, 30. jaanuar 2015 07:00
KÕRGUVAD HUNNIKUD: Paljassaares vedeleb tuhandeid tonne reoveesetet. Seda saaks kasutada tavalise väetisena, kuid vee-ettevõtted kardavad, et seadused ja määrused keelavad neil praegu seda jagada. Foto: Tallinna Vesi
Vee-ettevõtted avastasid, et kui nad olid seni jaganud ja müünud reoveesetet väetisena, siis segastel põhjustel neil seda enam teha ei lubatud.

Probleemi otsa takerdus esimesena suurettevõte Tallinna Vesi. 2014. aasta suvel taotles firma keskkonnaametilt jäätmeluba, nagu ikka iga viie aasta tagant. Endistel tingimustel luba ei saadud.

Varsti jõudsid teisedki vee-ettevõtted arusaamale, et turbaga segatud setet enam niisama talunikele laiali jagada ei tohi. Nii seisavadki aina kasvavad hunnikud tühja.

Veepuhastusjaamade suurtes basseinides settib seisvast reoveest välja teadagi mis. Pärast töötlemist ja turbaga segatult on see aga sisuliselt taaskasutatav väetis. Kogused on märkimisväärsed.

Ainuüksi Paljassaare veepuhastusjaamas koristatakse reoveest aastas 35 000 kuupmeetrit setet – sellise mahuga kuubik oleks umbes kümnekorruselise maja kõrgune.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk väidab, et tegelikult võib reoveesetet jagada ka edaspidi, kuigi olukord on veidi muutunud. Loa saavad vee-ettevõtted endiselt, kuid peavad järgima uut klauslit.

"Kui nad annavad üle stabiliseeritud setet, siis sellel, kes seda vastu võtab, peab olema keskkonnaametist väljastatud registreerimistõend," selgitab ta.

Kuuse sõnul on see ainuke praktiline muutus. Mõte on selles, et 2011. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi alusel nimetatakse ka stabiliseeritud reoveesetteid jäätmeteks. Seetõttu hoitakse jäätmete edasisel käekäigul silm peal. Kuuse sõnutsi on see põhiliselt igaks juhuks – kui peaks hiljem selguma, et üle antud setetes oli midagi kahjulikku.

Vastuvõtja, olgu ta siis talunik või keegi muu, peaks keskkonnaametist tõendi kätte saama kümne päeva jooksul ning mingeid lisatingimusi ei seata. Tõendiga registreeritakse, kes võttis jäätmed vastu, mis jäätmeid taaskasutatakse ja kus.

"Seal ei ole mitte mingit keerulist protsessi," lubab Kuuse.

Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütleb, et põllumehed siiski just seda kardavadki, et registreerimine on keeruline ja kulukas. Tema sõnul ei oleks aga seda lisasammu tegelikult tarvis.

"Registreeringu või loa nõue on kunstlik. Seda ei nõua ELi direktiiv ega Eesti riigisisene õigus. Me ei saa aru tegelikust põhjusest, miks ametnikud seda nõuavad," lausub Tarkmees.

"Keskkonnaministri määruse pealkirjaga "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" nõuete järgimisel tekib olukord, kus olmereovee puhastussetted lakkavad olemast jäätmed."

Vee-ettevõtete hinnangul ei piisa sugugi ainult registreerimisest, vaid tuleb aeg-ajalt võtta mullaproove ning esitada iga-aastane aruandlus.

See aga käiks juba tavalisele põllumehele üle jõu. Vee-ettevõtted soovitavad praegu setet küsivatel põllumeestel uuesti küsida umbes maikuus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee