Valimised

Erakonnad lubavad toetusi lastega peredele, kuid vaesusriskis inimestele tähelepanu ei pöörata (7)

Toimetas Sander Silm, 29. jaanuar 2015, 08:44
Foto: TAIRO LUTTER
Erakondade programmid sisaldavad sotsiaalpoliitikas enam "raha kätte" lubadusi lastega peredele, seevastu vaesust leevendavaid meetmeid napib.

Äsja valminud Praxise teemapaber annab ülevaate sotsiaalpoliitika pikaajalistest probleemkohtadest ja võrdleb, mil moel erakonnad pakuvad neile lahendusi.

Samal teemal

Mitmed uuringud ja eksperdid on juhtinud tähelepanu asjaolule, et praegune toimetulekupiir, ei ole piisav ega vasta Euroopa Sotsiaalhartas kokkulepitud tasemele.

Sellele, et toimetulekutoetus ei taga põhiseaduslikult nõutud elatusmiinimumi on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Toimetulekutoetuse otsene eesmärk on vaesuse leevendamine. Praxise analüüs näitab aga, et erakondade lubadused toimetulekutoetuse osas on üsna napisõnalised.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppiku sõnul on Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" riik võtnud kohustuse aastaks 2020 vähendada suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsust 15 protsendini elanikkonnast. Praegu on suhtelise vaesuse määr pigem kasvanud ja ulatus 2012. aastal ligi 19 protsendini.

Eestis elab Statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses 274 000 ja absoluutses vaesuses 97 500 inimest. "On õigustatud küsida, milliseid sammud tuleks fikseerida koalitsioonilepingus, et seda eesmärki saavutada," toonitab Leppik.

Teise olulise sotsiaalpoliitilise probleemi toob välja Reelika Leetmaa Praxisest seoses töötushüvitistega. "Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitise miinimumsumma on madalamad absoluutsest vaesuspiirist ega taga toimetulekut tööotsingu ajal. Lisaks ei teki ligi 40 protsendil uutest registreeritud töötutest õigust saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust," selgitab Leetmaa.

See sunnib omakorda inimesi töötusriski olukorras kasutama muid toetusskeeme, nagu näiteks töövõimetuspensione, ennetähtaegset vanaduspensioni kui ka toimetulekutoetust.
Analüütiku sõnul jäävad töötushüvitiste osas erakondade lubadused tagasihoidlikuks. Praxise teemapaberis tõdetakse, et kui 2011. aastal mõned erakonnad kinnitasid, et 2013. aastal töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus tõusevad nagu oli toona seaduses kirjas, siis praegu erakondade programmides sellised lubadused puuduvad. Pigem on rõhk suunatud töötava inimese heaolu parandamisele, märgivad eksperdid.

Perepoliitikat kommenteerides tõdeb Praxise vanemanalüütik Andres Võrk, et enamus erakondi näeb võimalust tõsta riigieelarvest rahalisi toetusi lastega peredele.

"Enamus parteisid näib olevat tutvunud perepoliitika viimaste uuringutega, mis näitavad, et kõige kuluefektiivsem on vähendada just paljulapseliste perede vaesusriski. Seega lubavad parteid tõsta ennaktempoga 3. ja enama lapsega pere rahalisi toetusi," märgib analüütik.

"Üksikvanemaga peresid, kes on teine kõige suuremas vaesusriskis olev rühm, püütakse toetada eelkõige pakkudes tuge teiselt vanemalt elatise kättesaamisel. Kõik parteid lubavad ka paremaid lapsehoiuteenuseid, huviharidust ning teenuseid erivajadusega lastele," sõnab Võrk.

Võrgu sõnul on Eesti peretoetuste süsteem on pigem kaldu rahaliste toetuste suunas ja vähem teenustele. "Kõik erakonnad aga rõhutavad, et riik peaks toetama omavalitsusi lasteaiakohtade loomisel. Viimasel ajal valitsuses olnud erakonnad (SDE, IRL, RE) lubavad kõik erivajadustega lastele ja nende vanematele paremate teenuste pakkumist," toob analüütik lubadusi välja. "Tekib aga küsimus, miks seda ei ole seni teha saanud ja mida plaanitakse teha teisiti kui praegu," sõnab Võrk.

 

Põhjaliku ülevatega sotsiaalkaitse teemadest ja erakondade lubadustest saab tutvuda SIIN

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee