Foto: STANISLAV MOSHKOV
Toimetas Sander Silm 29. jaanuar 2015 08:16
Statistikaameti andmet elas 2013. aastal Eestis suhtelises vaesuses  22,1 ja absoluutses vaesuses 8 protsenti Eesti elanikkonnast.

Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid vaesusesse langemist takistada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 40,7 ja absoluutses vaesuses 32,6 protsenti elanikkonnast.

2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda.

Suhtelise vaesuse määr on kõrgeim vanemaealiste seas. 2013. aastal elas 32 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim laste ja noorte (0–24-aastased) ning pensionieelses eas elanike (50–64-aastased) seas (mõlemas vanuserühmas 10 protsenti).

Haridustase mõjutab vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kaheteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku.

Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr (vastavalt 14,6 ja 4,1 protsenti) üle kahe korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt 33 protsenti ja 10,4 protsenti). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus.

Eestlaste sissetulekud olid suuremad kui mitte-eestlastel ja eestlaste vaesusrisk väiksem. Eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal mitte-eestlaste omast üheksa protsendipunkti madalam ja absoluutse vaesuse määr neli protsendipunkti madalam. Eestlastest elas suhtelises vaesuses 19,5 ja absoluutses vaesuses 6,8 protsenti, mitte-eestlaste samad näitajad olid vastavalt 28,6  ja 11 protsenti.

Samal teemal

Kommentaarid  (133)

timo 2. veebruar 2015 00:35
Vaesuse ja julgeoleku seosed on pärast Krimmi saagat ja Ukrainas toimuva valguses väga aktuaalsed. Teatavasti tuleb meil olemasoleva ametliku vaestehulga toitmiseks vajamineva kartulikoorte hunniku saamiseks suur kuhi neid mugulaid ära puhastada -kahtlustan siinkohal seda, et rikkad on kartulist loobunud ja seepärast koori ka enam ei jätku piisavalt -nagu tasuvat töödki kartulite koorimisel..... Iirlased järasid kalkuneid, kuid puhastajatele maksid ikka euros ning sulgi sööma ei sundinud. Kahjuks oli see vastutustundetu suhtumine ja sealne majandus langes: BIGS ! Veel on võimalus, et koolides suurest tarkusest küllastunud noored ei oska lihtsalt kartulit koorida või kalkunit puhastada, sest enne 18 eluaasta täitumist tööd seadusega teha ei lubata, hiljem nagu ei tahakski!... Kuna arvutiga ameteid kõigile ei jagu ja labida ehitus ning kasutamise tehnoloogia kooli õppekavasse ei mahu, ongi vaesus majas. Lisame siia veel "maitseks" riikliiku seadusloomelist rumalust, ahnust ja hoolimatust ning saame päris töökorras IED omariikluse õhkimiseks!
lugeja 1. veebruar 2015 07:05
Kauplusteketid pakuvad üksteise võidu soodukaid ja inimesed kes viitsivad hindu jälgida, saavad oma ostukorvihinda ise reguleerida. Mu sõbranna töötab 20 aastat kaupluses ja teab, et need "kõige vaesemad ja õnnetumad" hinnasilte ei vaatagi: ostavad valmistoitu ja ikka head- paremat! Nii et see "vaesuse" protsent ei näita tegelikkust....
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS