Eesti uudised

Kohtutäiturid kahtlevad elatisfondi kasulikkuses (105)

Karoliina Vasli, 29. jaanuar 2015, 07:00
TÜLI MAJAS: Kui pereõnn saab otsa, jääb veel arvete klaarimine. Kas mõlemad vane- mad ikka panustavad lapse kasvatamisse võrdselt? Pilt on illustreeriv.Foto: Alamy
Kohtutäiturid ei usu, et elatisabi fond on võluvits rongaisade- ja emade vastu, kes kohustustele vaid vilistavad. Pigem võlgnevuste arv hoopis kasvab, sest kohtusse pöörduvad needki üksikvanemad, kes sellel varem mõtet ei näinud.

Noor naine kasvatab üksi poega ja tütart. Ta elab palgapäevast palgapäevani ja rõõmustab, kui õnnestub suvel lapsed koduvalla toel laagrisse saata. Talvekuud on rasked, küttearved pitsitavad ning jõulukuuse alla pole midagi poetada. Hea, kui kuu lõpus külmkapiski midagi on. Naine ei taha mõeldagi, mis saaks, kui koolitoit ühel hetkel tasuliseks muutuks. Kus on mees? Kümne tuule suunas jooksnud, elatist ei maksa. Kohtutäitur laiutab vaid käsi: ma ei saa midagi teha. Ta pangakontol pole sentigi.

Samal teemal

Taoline nukker kirjeldus ilmestab üldist olukorda. Eelmise aasta seisuga oli kohtutäiturite menetluses üle 12 000 elatisnõude ja võlgnevus kokku üle 10 miljoni euro. Probleemile peaks leevendust tooma seadusemuudatus. Teisipäeval näitas riigikogu rohelist tuld eelnõule, mis kohustab valitsust looma elatisfondi. Põhimõtteliselt tähendab see, et riik maksaks võlglasest rongaisa või -ema eest lapsele maksumaksjate rahakotist ligi 200 euro suurust elatismiinimumi kuus ja võlglane oleks seega võlgu riigile.

Õilis plaan või...?

Miks pole kohtutäiturid seni oma kohustustega hakkama saanud? Kohtutäitur Mati Roodes sõnab, et vale oleks öelda, et elatisnõudeid üldse kätte ei saada. "Ongi kaks äärmust, vanemad maksavad kõik ja korraga, ning teisalt need, kes ei maksa ega hakkagi maksma."

Kohtutäitur Janek Pool ütleb, et küsimus on ühiskonna suhtumises laiemalt. "Kui inimesel tekib kohustus elatist maksta, ühtäkki sissetulek ootamatult langeb või muutub olematuks, aitab kaasa ka tööandja," selgitab ta, et palka saadakse mustalt.

Ent kui inimesed hakkavad võlgnema otse riigile, ehk see distsiplineerib? "Populistlikud valimislubadused," hindab ta.

"Menetluslikult ei muutu mitte midagi, ei maksta ka edaspidi," usub Pool.

Täitur Tarvi Söömer toob välja, et tihtipeale on põhjuseks isiklik vimm – vanemad on lihtsalt nii riius, et mees keeldub igasugusest koostööst. "Võib ka nii olla, et naine ei näita mehele last ja siis klaarivad arveid."

Kohtutäitur Rocki Albert räägib, et praktikas ei näe ta mingit vastutustundlikumat maksmist riigile, võrreldes eraisikuga. "Hea mõju on sellest nendele lastevanematele, kes tõesti ei saa oodata, kuni kunagi neile hakatakse laste kasvatamiseks elatist maksma. Riigile on see ootamine vähem isiklik ja jaguneb kogu elanikkonna peale. Arvestama aga peab, et suurem osa raha jääb siiski tagasi saamata," nendib ta.

Alberti sõnul peaks kindlasti arvestama sellega, et sellise fondi loomisega lisandub elatisenõuete esitajaid. "Tegelikkus on selline, et paljud inimesed ei lähe kohtusse seda elatist nõudma, sest nad teavad teise poole elustiili ja varanduslikku olukorda arvestades, et sealt ei tule niikuinii kunagi raha. Fondist raha saamisega kaob see oht ära ja elatist tasub igal juhul nõuda."

Täiturid tegelevad võlglastega liiga vähe

Justiitsminister Andres Anvelt nendib, et praegu ei soovi üksikvanemad mitme asjaolu tõttu kohtuteed käia ega usu sellesse, et saakski sel moel kuidagi raha kätte. "Riik on selles asjas palju nõudlikum ja järjepidevam võlgade sissenõudja," märgib ta.

Praegu on riigikogus menetlusel eelnõu, et tulevikus saab riik kasutada tõhusamaid vahendeid võlgade sissenõudmiseks. "Selle eelnõu eesmärk on teha võlgnike elu võimalikult ebamugavaks ning panna neid oma vanemlikke kohustusi täitma. Nii võimaldab see kohtutel tulevikus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse või nende andmise," räägib ta.

"Peale selle seatakse eelnõuga rohkem kohustusi kohtutäituritele, kes elatisvõlgnikega praegu nii jõuliselt ja sihikindlalt lihtsalt ei tegele, kuna võlasummad üksikult võttes on väikesed ega too neile majanduslikku kasu."

Anvelt on kindel, et meede aitaks kohtutäituritel välja nõuda üle 10 miljoni euro, mis seni elatisvõlgnikelt kätte on saamata.

Täituritel sellesse suurt usku pole. "Ma ei kujuta seda hästi ette. Näiteks juhiluba võetakse ära? Mis sa teed, teed kas või Soomes uue. Ja näiteks kalastusõiguse piiramine, ei kujuta ette, kuidas see motiveeriks," sõnab Pool.

Peaminister Taavi Rõivase hinnangul ei ole valitsusele elatisabifondi loomiseks tehtud ettepanek valmis lahendus ega lahenda ühegi üksikvanema probleemi. Rõivas ütles eile riigikogu infotunnis küsimustele vastates, et riigikogu ettepanek on arutelu algatuseks küllalt hea. Seda valmis lahendusena reklaamides läks Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tema hinnangul aga liiale ning andis inimestele liiga ruttu liiga suure lootuse.

"Selleks, et see asi reaalselt toimima saaks, on vaja veel kõvasti tööd teha," ütles ta Postimehe teatel.

Kes on tüüpiline elatisvõlglane?

Kohtutäitur Rocki Albert räägib, et laias laastus saab elatisvõlgnikud jagada kolmeks: "Ühed on sellised, kes ei oma tööd ega sissetulekuid ja tegelikult ei suuda iseennastki väga üleval pidada. Need isikud tarbivad enamikus alkoholi ja teevad heal juhul juhutöid või väga lühiajalisi tööotsi. Sellised inimesed ei kasuta reeglina ka pangakontosid. Teine osa on selliseid isikuid, kes tegelikkuses töötavad ja elavad välismaal. Neil puudub vara ja raha Eestis ja sisuliselt on need tühjad menetlused lootuses, et kunagi mingil põhjusel isik naaseb Eestisse.

Kolmas osa kontingendist on need, kes lihtsalt hoiduvad tasumisest kõrvale. Nendel ei ole reeglina töökohta, sest nad tegutsevad ettevõtete (OÜ või MTÜd näiteks) kaudu, kus nad ei ole ise osanikud. Füüsilise isiku makse – nagu tulumaks, sotsmaks, töötukindlustus – nad sisuliselt ei maksa ning ei oma ka vara enda nimel. Kinnisvara on elukaaslase, õe, venna või lapse nimel: sõidukid on reeglina võtnud liisingusse mõni äriühing. Nende enda kontod on arestitud ja reeglina kasutavad nad teiste inimeste kontosid."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee