Eesti uudised

Kahe teraga mõõk – hinnalangus rõõmustab rahakotti, kuid töö kaob (4)

Karoliina Vasli, 28. jaanuar 2015, 07:00
PIKKA PIDU POLE: Kui hinnad toidupoes langevad, jääb raha rohkem alles, ent vähemasti kodumaiste toodete puhul on sel ulatuslikumad tagajärjed. Nii mõnigi tootja võib üldse ettevõtlusest lahkuda või töötajate arvu vähendada.Foto: MATI HIIS
Heido Vitsur: raha juurdetrükkimine pole imerelv!

Hinnalangus meeldib küll tarbijatele, ent majandusteadlaste sõnutsi viib see firmade sulgemise ja töökohtade kadumiseni. Üks ellujäämisvõimalus firmadele on oma toodete välismaale müümine, aga konkurents on tihe ja keegi ei oota meid seal avasüli.

Pärast pikka tööpäeva toidupoodi minnes on põhjust rõõmustamiseks – näe, juustukilo hind on alla läinud, rääkimata suhkrust. Hiljem bensiinijaama põigates kulub samuti raha varasemaga võrreldes vähem, sest nafta on taas mõne dollari odavnenud.

Statistikaamet teatas hiljuti, et mullu hinnad langesid, viimati juhtus see 2009. aastal, majanduskriisi ajal. Ilmselt langustrend jätkub, ent kas see on Eesti majandusele kasulik?

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütleb: "Kõik, mis on Eestist väljaspool toodetud – hea, kui odavamalt saame. See kehtib ka nafta kohta. Eesti majandus võidab."

Kõlab hästi, ent kodumaal toodetud kaubaga on vastupidi – hinnalangusel on halb mõju.

"Näiteks piimandussektoris ei võida tootjad kohe kindlasti. Kokkuostuhinnad langevad ja farmid pole jätkusuutlikud. Põllumees viib üldse lõpuks lehmad lihakombinaati," lausub Josing.

Piimandussektorit on palju mõjutanud Venemaa piirangud, nii jääb palju piima üle, millega polegi midagi teha.

Kaob kasum, kaob töö

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur sõnab, et kui hinnad langevad, siis ei ole toiduainetööstuses tegutsevatel firmadel enam võimalik investeerida.

Investeerimine tähendab näiteks uute seadmete ostmist või oma tehaste laiendamist ja seega ka tööjõu palkamist. Kokkuvõttes oleks see vaid lisakulutus, mis midagi tagasi ei too.

"Kui arenemisraskused muutuvad üldiseks, siis tähendab see ka töökohtade kaotamist. Loogiline: kaovad kasumid, kaovad ka töökohad," sedastab Vitsur.

Josing selgitab, et lähiperspektiivis pole midagi head oodata – peab hakkama eksportima ehk leidma uusi välisriike, kuhu oma kaup viia.

"Meie tööstuse põhiprobleem on see, et suudetaks ka rohkem toota, aga seda pole kellelegi müüa," tõdeb ta. "Nii töötatakse hoopis alakoormusega."

See ei puuduta ainult piimandussektorit, vaid näiteks ka puiduturgu, teravilja jne.

Josing räägib, et Eesti häda on selles, et oleme siiani keskendunud peamiselt lähiriikidele – Venemaa, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Kui seal probleeme tekib, oleme abitud. Nii on läinud Venemaaga ja ka Soome majandus on praegu nõrk.

"Tulevik oleneb sellest, kuidas eksportida suudame – kuidas müüa kallimaid tooteid välja, kuidas saada oma toodete eest paremat hinda. Sellest oleneb ka siinsete tööliste palk," ütleb analüütik.

Josing lisab, et riikidest, kuhu võiks oma kaupa müüa, on väga headeks variantideks näiteks Saksamaa ja Holland.

Vitsur märgib, et kõige juures on siiski üks suur aga – praegu otsivad kõik Euroopa riigid uusi maid, kuhu oma kaupa müüa: "Kõik tahavad eksportida, aga importida eriti ei taha."

Rahasüstist ei ole tolku

Kuna probleemid on terves euroalas, otsustas Euroopa Keskpank möödunud nädalal, et deflatsiooniga võitlemiseks ja majanduse elavdamiseks ostetakse kokku euroala riikide võlakirju ja muid väärtpabereid 1,14 triljoni euro eest. Sisuliselt tähendab see raha juurdetrükkimist selle astronoomilise summa ulatuses.

Vitsur pakub, et lühiajalist elevust võib see tekitada, kuid pigem on maailma juhtivad majandusteadlased skeptilised.

"Lihtsalt imerelva või võlukuuli ei ole olemas. Eelnevatel aastakümnetel ülemääraselt võetud võlakoorem on siiani kaelas."

Josing ütleb, et Eestile sel otsusel otsest mõju pole ning ka laiemalt raha juurdeandmisest tulu ilmselt ei tõuse.

"Majandusteadlased ütlevad, et küsimus pole selles, et raha napib, küsimus on selles, et riikide tööjõuturg on väga jäik," sõnab ta.

Josing toob näiteks, et osas riikides on inimese vallandamine seadusega väga keerukaks tehtud. See tähendab, et tööandjad hoiavad palgal nii vähe inimesi, kui võimalik. Samuti on mitmesugused piirangud ettevõtete rajamiseks ja naaberriikide tootjatel ei lubata turule siseneda.

"Kui kunstlike piirangute mahavõtmisega edasi ei minda, siis võib raha lõputult trükkida," lausub Josing.

"See on kui valuvaigisti võtmine, võtad ja võtad, aga hambapõletikku see ära ei vii, hammas jääbki mädanema."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee