Eesti uudised

Justiitsminister Anvelt: nii vähe tapmisi pole varem olnud (24)

Juhan Haravee, 28. jaanuar 2015, 07:00
Justiitsministeeriumi ülevaate "Kuritegevus Eestis 2014" esitlusel selgus, et keskmine perevägivallas kahtlustatav on keskealine keskharidusega mees, kes elab oma ohvriga koos.

Justiitsminister Andres Anveltil on hea meel, et kuritegevuse üldine tase on langenud ning see näitab, et ühiskond on tervemaks muutunud.

"Tänasele statistikale otsa vaadates oleme just ära saatnud taasiseseisvunud Eesti kõige madalama tapmiste arvuga aasta," rõõmustab minister.

Hinnates Eestis siiani lokkavat perevägivalda, kinnitab Anvelt, et inimestele peab jõudma pealuu sisse see, et lähedaste peksmine kodus on samasugune vägivald nagu peksmine kõrtsis ja tänaval.

"See ei ole kommunikatsiooniviis," kinnitab Anvelt, tõstes samas esile, et perevägivallaga seotud tapmiste arv on möödunud aastal vähenenud peaaegu poole võrra, 19-lt kümnele.

"Euroopa keskmiseni, mis võiks olla 20 tapmist, arvestades meie elanikkonda, on meil aga veel pikk maa minna," tõdeb justiitsminister.

"Võime end siiski rahustada teadmisega, et Põhjamaades on see näitaja olnud ikka veidi kõrgem kui Euroopas keskmiselt."

Vargused muutuvad väärtegudeks

"Toimepandud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 37 787, mida on viis protsenti vähem kui aasta varem," võtab kuritegevuse ülevaate üksikasjalikumaks lahtirääkimiseks sõna justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla. "Võrreldes 10 aasta taguse ajaga, kui karistusseadustik kehtima hakkas, on seda umbes kolmandiku võrra vähem. Langus on olnud pidev ning vaid ühel aastal on kuritegude arv natukene kasvanud."

Kui karistusseadustikus on ligi 370 kuriteoliiki, siis eelmisel aastal suurenes kuritegude arv Salla sõnul võrreldes 2013. aastaga 87 ja vähenes 113 kuriteoliigi puhul. Enamik kuritegusid Eestis, millega politsei, prokuratuur ja kohtud tegelevad, on varavastased, millest suurema osa moodustavad vargused.

Politsei osa isikuvastaste kuritegudega tegelemisel on seoses karistusseadustiku revisjoniga oluliselt suurenenud ja varavastaste kuritegude osa vähenenud sõltuvalt sellest, et paljud neist on nüüd käsitletavad väärteona.

Kuritegevuse musta geograafia esirinnas liiguvad siiani suuremad linnad – eriti Tallinn ja Narva – ning Ida-Virumaa. Selles suhtes pole aastate jooksul olulist muutust toimunud.

Vägivallakuritegusid oli eelmisel aastal kuus protsenti vähem kui 2013. aastal. Kolmel varasemal aastal on vägivallakuritegude arv pidevalt kasvanud ja seda eelkõige perevägivalla kuritegude arvelt.

"Vägivallakuritegude rohkuse poolest paistsid mullu silma Ida-Virumaa ja Narva ning kõige vähem oli neid Hiiumaal, Saaremaal ja Viljandimaal," lausub analüütik.

Ohvriuuring – vägivallaohvriks langemine

Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2014. aastal 2,3 protsenti Eesti elanikest, mis statistilisi usalduspiire arvestades on 16 000–36 000 inimest. Vägivaldsetest rünnetest või ähvardustest andis politseile 2014. aastal teada umbes 40 protsenti ohvritest, mis näitab, et vägivallakuritegudest teatamine on kasvanud.

Erinevalt vägivallakuritegude üldarvust jäi perevägivallaga seotud kuritegude arv mullu 2013. aasta tasemele ehk ei langenud oluliselt. 4/5 perevägivallajuhtumitest kvalifitseeriti kehalise väärkohtlemisena ja 2/3 perevägivallajuhtumitest pandi toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel.

Vägivallajuhtumite puhul mängib olulist osa ka alkohol: vähemalt üks konflikti pool, aga sageli ka mõlemad on alkoholi pruukinud.

Eelmisel aastal aset leidnud vägivallakuritegude arvu langus ei tulnud aga perekonnavägivalla arvelt, see on jäänud 2013. aastaga võrreldes enam-vähem samaks.

Kuritegude lahendamine on kõikunud viimastel aastatel 52-53 protsendi ümber, mis tähendab, et eelmise aastaga lahendati veidi alla 20 000 kuriteo. Lahendatud kuritegude arv vähenes eelmisel aastal viis protsenti ehk ligi 1000 kuriteo võrra.

Ohvriuuringutes küsitakse ka seda, kas inimesed tunnevad end turvaliselt ehk mida nad arvavad oma turvatundest, olemata ise tingimata kuriteoohvrid.

Kõik uuringud näitavad, et rahva turvatunne kasvas eelmisel aastal.

Samal teemal

23. september 2015, 07:00
Mees tõukas naise pulma-aastapäeval kaljult alla surnuks

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee