Kanad talvel.. (Ave Maria Blithe)

Nagu ikka, algas ka minu tänane hommik piimaga tee kõrvale läpaka peal internetis kiiresti ajalehti sirvides. Teed rüübates vaatasin fotosid, kuidas Ukrainas Mariupoli trollipeatuses 30 tsiviilelanikku surma said. Näiteks istub üks vanem mees trollis sirgelt aga surnult, pea lõhki nagu maha kukkunud arbuus. Verelombid, klaasikillud. Möödakäijad stoiliselt pealt vaatamas. Troll ise sõelapõhjaks lastud ja läheb ilmselt mahakandmisele. Kujutan ette, kuidas õige varsti võib sama stseen korduda number 2 trollis Szolnoki peatuses Mustamäel. Ega venelast ju keegi peatada julge.

Ja siis silmasin hoopis shokeerivat pomm-uudist. Nimelt pidavat meid siin Ameerika Idakaldal täna kimbutama ajalooline lumetorm. Kujutage ette, täitsa keset talve! Minu ametiposti juhataja helistas juba eile õhtul, et täna on arhiiv suletud. Abikaasa, kes töötab USA suurimas kindlustusfirmas, lastakse koju 15.30 tavalise 17.00 asemel ja koolilastel oli lühendatud päev. Viies osariigis, sealhulgas New Yorgis ja New Jerseys, on juba välja kuulutatud eriolukord. Tuhanded lennud on tühistatud, mis on arusaadav, ent see paanika, mida massimeedia hetkel külvab, on kergelt öeldes üle pingutatud ja täpselt sama stsenaarium, mis kordub igal talvel. Umbes samas stiilis, kui Eestis on detsembris teed liivatamata, kuna talv saabus ootamatult.

Toidupoodides on sama pikad sabad, kui Eestis nõuka ajal. Kõik tormavad leiba ja piima ja lumelabidaid ostma. Maanteedel teeb eriti põnevaks olukorra see, et siinmaal ju spetsiaalseid talverehve ei kasutata. Samuti tekitavad ohtlikke olukordi nii jobud, kes liiga aeglaselt venivad, kuigi tee ainult märg ja mitte jäine, kui ka noored nolgid, kes ikka sajaga su sabas istuvad, kuigi sa ise vasakpoolses reas 90 sõidad, kui kiiruspiirang on 65. Need näidud muidugi miili tunnis.

Igasuguste eriolukordade puhul kannatavd muidugi kõige enam kõrghoonete ja kortermajade elanikud, eriti kui kogu nende eksistents kulgeb elektrooniliselt ja digitaalselt. Kui elekter lännu, ei tööta ei lift 70ndalt korruselt, ega küte, ega pliit, ega cappuccino keetja või lokikeeraja.

Igasuguste katastroofide ajal, olgu selleks kerge lumesadu või zombi apokalüps, kiidame oma arhailist ja maalähedast elamist, kus sooja pakub puupliit ja vett saab häda korral kasvõi sulatatud lumest või vihmavee paagist. Rääkimata sellest, et ekstreemolukordadeks on panipaigas konserve ja elektrigeneraator.

Isegi meie kanad elavad luksuslikumalt kui arengumaade inimesed. Hõõglambid hoiavad neid kuudis soojas, joogivesi ei külmu spetsiaalse hõõgspiraali tõttu.

Taaskord hea näide sellest, kuidas maailma kõige toredam linn, kuhu kõik nii kangesti elama kibelevad -  New York - on eriolukorras kõige haavatavam. Ülerahvastatud suurlinn muutub hetkega lõksuks. Täna, st. esmaspäeva õhtul peale kella 23.00 on keelatud teedel autodega liigelda ja ka ühiskondlik transport, isegi metroo, on suletud.

Jaga artiklit

40 kommentaari

0
009  /   15:33, 22. jaan 2016
näed sa siis, tere Dish ..,kus kohtume....Katit ka mäletan
D
dish  /   16:29, 9. veebr 2015
Kui ma kord 2012 Lustiblogi kõrval austraalia-Airit ja ameerika-Avet kommenteerisin, leidus kohemaid üks tegelane, kes seepeale teravalt ründas. Sellest saati Airi enam ei blogi, Lustist olen loobunud ja Ave postitused on harvemast harvemad. Ründaja on omaarust tegus? Las ta arvab seda. Tegelikult on Kati ja Airi, Ave ja Dishi elud probleemideta. Oleme sõbrad.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis