Eesti uudised

Venemaa oht lepitas külarahva uue radariga (18)

Arvo Uustalu, 27. jaanuar 2015, 07:00
Foto: Aldo Luud
"Ukraina sündmused panevad mind radarijaamale teise pilguga vaatama. Vähemalt jõuavad NATO lennukid Ämaris vajadusel õhku tõusta," ütleb Maie, kelle kodust jääb uue radarpostini 500 meetrit.

Täna pärastlõunal avatakse Valgamaal Tõikamäel pidulikult õhuväe radarpost, mis on oluliseks osaks Eesti ja NATO õhuseiresüsteemist. Kui paar aastat tagasi pidas Pilkuse külarahvas oma seltsimajas radari vastu raevukaid kõnesid, siis – olgugi väikese okkaga südames – praegu ollakse kaitserajatisega leppinud.

Kaugusest paistab valge kuppel

Samal teemal

Pilkuse külas napp pool kilomeetrit radarist eemal elava Maie sõnul tekkis vastuseis toona osalt seepärast, et liikusid jutud, milles seostati lähedalkõrguvat mobiilimasti sagenenud vähijuhtumitega.

"Mis seal salata, ka enda peres on mitu inimest vähki haigestunud ja naabrinaisel tuli seetõttu oma mees maha matta. Inimesed olid juttudega muidugi ära hirmutatud. Aga sügisel käidi jälle kiirgust mõõtmas ja see oli isegi väiksem kui enne radari ülesseadmist," on Maie nüüd viimase suhtes hoopis leebem. Kui rajatis valmis oli, sai ta mitmest hirmust lahti.

"Kartsime, et hakkab üle puulatvade kõrguma, aga meie maja juurde see isegi ei paista. Radaripunkti valget kuplit on näha ainult siit paarisaja meetri kaugusel asuva kurvi juurest. Siit paistab vaid kerge valguskuma. Kui mingi lisakiirgus peakski tekkima, siis puud kaitsevad. Pigem võib tervisele mõjuda ikka siinsamas taevasse kõrguv mobiilimast," arvab Maie.

Tema maa alt läheb läbi radariposti poole suunduv elektrikaabel, kuid selle vastu polnud tema perel varemgi midagi. Maie ütleb, et ta polnud väga suur radarivastane ka kolm aastat tagasi, kuid Venemaa rünnak Ukraina vastu on teda sellel nüüd teisiti vaatama pannud.

"Seal toimuv on ikka päris õudne. Loodame, et suur Venemaa siia ei pööra. Oleme ikka rahva poolel," lausub ta.

Maie sõnul on positiivne see, et kaitseministeerium ehitab Pilkuselt Otepääle kergliiklustee, mis kitsast sõiduteed arvestades on väga oluline.

Kuid kõik kohalikud elanikud pole sugugi nii leplikud. Üks neist on Tõikamäele ja radaripostile veelgi ligemal elav Juta. "Jäi ikkagi hinge kripeldama. Aga mitte niivõrd kiirguse, kuivõrd suhtumise pärast.

Öeldi, et kiirgust on praegu vähem, kui enne radarit. Ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik on. Oleksime soovinud seda, et külarahvale oleks varem ja väga detailselt radariga seotud ohtudest räägitud. Ehitamine käis ikkagi läbi kakluste ja sunni," ütleb ta, et mõistab samas ka radari olulisust riigikaitsele.

Kiirgus ei ole suurenenud

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang kinnitab, et elektromagnetvälja tugevust mõõdeti enne ja pärast radari käivitamist ja näitajad olid hiljem tõesti madalamad.

"Kuid kuna tegemist oli laia sagedusspektri mõõtmisega, mille sisse mahtusid näiteks ka mobiilimastide sagedused, siis saab eelkõige väita, et radari töölerakendamine ei ole suurendanud elektromagnetkiirgust selles piirkonnas," selgitab Sang. Ta tunnistab, et see valdkond on väga spetsiifiline ning täpsemad numbrid või mõõtühikud ei annaks selgust juurde. Uus rajatis annab ka tööd.

"Radaripostil on praegu seitse valvurit, kes kõik on enam-vähem siinsed elanikud. Mõni on Otepäält, mõni Sangastest. Vähemasti on nad kõik Valgamaalt. Koristaja on samuti kohalik inimene. Lisaks on kaks radaripostil teenivat kaitseväelast end kohalikuks elanikuks sisse kirjutanud. Üks Otepää ja teine Palupera valda ning üks neist on seal ka kinnisvara soetanud," ütleb Sang.

Teisisõnu elavdab radar pisut ka siinset elu. 3,6kilomeetri pikkune kergliiklustee Pilkuselt Otepääni on plaanis rajada juba tänavu.

Sang kinnitab, et ministeeriumil ei ole ühegi kohaliku inimesega tüli või vaidlust käimas ja kõik tõstatatud küsimused on leidnud lahenduse.

Radarid katavad kogu õhuruumi

Tõikamäe radar täiendab koos 2013. aastal avatud Muhu radariga Lääne-Virumaal Kellaveres juba varem töös olnud radarit. Kolmekesi katavad nad kogu Eesti ja Eestit ümbritseva õhuruumi ühtse radaripildiga. Kahe radarposti rajamine oli üks Eesti pikaajalise sõjalise kaitse arengukava olulisematest võimearendustest.

Tõikamäele ja Muhusse paigutatud radarid hankis Eesti ühishankel koos Soomega Prantsuse firmalt Thales-Raytheon Systems Company S.A.S. Kokku maksis Eesti kahe õhuseireradari eest 22,4 miljonit eurot, s.t ühe radari hinnaks on umbes 11,2 miljonit eurot.

18 KOMMENTAARI

m
Mnjah 28. jaanuar 2015, 09:11
Sinna kukub esimesena TOTSKA-U ja külamehe munad koos maja palkidega lendavad minema. 500-600 meetri ulatuses ei jää midagi järele. Hakake omale keldrit kaevama.
t
Tunnen külaelanikele kaasa 27. jaanuar 2015, 13:56
Kirste pole teil tarvis ,ja tuha puhub tuul ise ära
Loe kõiki (18)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee