Juhtkiri

ELi solidaarsus näib olevat peenraha vastu vahetatud

Juhtkiri | Mida teha Venemaaga? (6)

Õhtuleht, 25. jaanuar 2015 18:38
Foto: Reuters / Scanpix
Kas Venemaal on õnnestunud Euroopa Liidu riikide vahele Ida-Ukraina konflikti küsimuses kiil lüüa, kui samal ajal kostavad hääled, mis tahavad sanktsioone karmistada, ja teised, mis sooviksid jätkata Venemaaga suhtlust vanaviisi, nagu enne sanktsioonide kehtestamist?

Teist korda viimase nädala jooksul on Ida-Ukrainas jõhkra raketirünnaku ohvriks langenud tsiviilisikud. Esmalt tabas lõhkekeha Donetskis trollibussi, kus hukkus 13 inimest. Laupäeval langes raketirünnaku alla Mariupoli linn, kus sai surma ligi 30 ja haavata enam kui 80 tsiviilisikut. Mõlema rünnaku puhul viitab OSCE, et lõhkekehad tulistati välja nn separatistide kontrolli all olevailt aladelt.

Samal teemal

Sõjategevus Ida-Ukrainas on muutunud aina verisemaks ning sel nädalal kogunevad ELi välisministrid erakorralisele kohtumisele, et olukorda arutada. Kahtlane on aga, et kohtumisel peale karmide sõnade konkreetseid tulemusi oleks, sest ELis endas puudub üksmeel selle kohta, mida ette võtta. Enamgi veel, ELi solidaarsus näib olevat peenraha vastu vahetatud: näiteks viimaste uudiste põhjal on Euroopa Komisjon saavutanud Venemaaga kokkuleppe, millega lastakse mullu läänele vastusanktsioonid kehtestanud venelastel endil valida, milliste riikide tootjad pääsevad sisseveokeelu alt.

Kuigi hästi ei tundu üle-euroopalise solidaarsusega agressorile vastu astumisel kokku sobivat ka ELi välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ametkonna üle-eelmisel nädalal ilmsiks tulnud dokument, milles pakutakse välja, et EL peaks jätma Krimmi annekteerimise välja Vene-vastaste sanktsioonide üle peetavast debatist. Lihtsamalt öeldes tahtis Mogherini jätkata Venemaaga suhtlemist, nagu poleks midagi olnud. Õnneks oli möödunudnädalane ELi välisministrite kohtumine teist meelt ja Mogherini oli sunnitud ka ise tunnistama, et Krimmi Venemaaga liitmise mittetunnustamise-poliitikas muutusi ei tule.

Sellest, et Venemaa katsub liidu liikmesriikidele läheneda ühekaupa ja neid üksteise vastu välja mängida, annab ühtlasi tunnistust Kremli järsku tekkinud huvi ratifitseerida Eesti-Vene piirilepe. Eesti peaks olema väga ettevaatlik olukorras, kus mistahes edasiminekut leppe teemal annab tõlgendada ka kui poolehoiuavaldust agressorile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee