Valimised

Tankipataljonid, droonid ja kiirreageerimisjõud ehk Mida lubavad erakonnad kaitsevallas (15)

Sander Silm, 22. jaanuar 2015 13:25
Foto: TAIRO LUTTER
Ukraina sündmuste tõttu on kaitsepoliitika muutunud tänavuste valimiste üheks põhiteemaks, mistõttu ka erakonnad pühendavad sellele oma programmides üksjagu tähelepanu. Kõige detailsemalt on plaanid lahtikirjutanud IRL ja Reformierakond, samas kui näiteks Vabeerakond ja Keskerakond on oma lubadustes üsnagi üldsõnalised.

IRL

Kommentaarib IRL-i esimees ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu:

Lubadus: Kiirreageerimisstruktuuri loomine 21 000 inimeseni.

Lubadus: 1.jalaväebrigaadi koosseisus luuakse tankipataljon ja arendatakse välja keskmaa õhutõrje pataljon

UR: Oleme seisukohal, et pikemas perioodis peavad riigikaitse kulud jagunema
põhimõttel kolmandik raha palkadeks, kolmandik majandamis- ja ülalpidamiskuludeks ja kolmandik uuteks sõjalisteks võimeteks. Raske soomusmanöövervõime tankide näol on vajalik, et meil oleks täielikult mehhaniseeritud brigaad, mis on sõja tingimustes võimeline arendama ka piiratud pealetungioperatsioone. Jalaväe lahingmasinad on esimene etapp
soomusmanöövervõimest. Tankide vajadus on sees kehtivas arengukavas kümne
aasta perspektiivis. Meie ettepanek on soetada see võime nelja aasta perspektiivis. Selleks tuleb suurendada kaitseväe investeeringute mahtu põhimõttel, et soetame lähemas tulevikus vajaminevad võimed, jooksvalt suurendades 2 protsendi riigikaitse kulude taset prioriteetsete investeeringute tarbeks.

Lubadus: Kaitseliitlaste arvu suurendamine 30 000 ja kiire reageerimisvõime huvides töötatakse välja süsteemi reservväelaste ja kaitseliitlaste varustuse ja relvastuse hoidmiseks kodus.

UR: Kaitseliitlaste arvu suurendamine 30 000 ja kiire reageerimisvõime huvides töötatakse välja süsteemi reservväelaste ja kaitseliitlaste varustuse ja relvastuse hoidmiseks kodus. Kaitseliitlaste arvu kasvu soodustab riigikaitseõpetus kõigile koolinoortele, noorte isamaaliste ühenduste tegevuse toetamine, ühtse vabatahtlike arvestuse loomine. Lisaks soovime luua programmi Riigikaitse Igaühele, kus saavad erineval moel riigikaitsesse panustada soovivad inimesed anda oma vabatahtliku panuse. Kaitseliidu liikmete kasv on olnud viimasel aastal suur, ligi 500 inimest ning on tähtis, et nende inimeste vabatahtlikku panust kasutataks tõhusalt. Kindlasti on vajalik tagada kõigile kaitseliitlastele isikuvarustus. Relvastuse puhul on vajalik relvaseaduse ülevaatamine.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Lubadus: Tõstame Kaitseväe üksuste kiirreageerimisvõimet ja tagame nende täieliku mehitamise ja varustamise. Arendame erioperatsioonide võimet, et tagada kaitse hübriidohtude vastu. Loome Eestis NATO juhtimiselemendi, mis suudab korraldada liitlaste kiirreageerimisüksuste vastuvõtmise 48 tunni jooksul ja juhtida nende tegevust Eesti territooriumi.

Kommenteerib Sotsiaaldemokraatlik Erakonna esimees ja kaitseminister Sven Mikser: Vastavalt Walesi tippkohtumise otsustele loob NATO väga kõrges valmiduses kiirrreageerimisüksuse (VJTF), et tagada NATO tugev heidutushoiak idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Et selline üksus oleks vajadusel ka kasutatav, peab ta ka rahuajal regulaarselt tegema väljaõpet ja harjutusi neis riikides. Nii rahuaegse väljaõppe teostamiseks kui ka VJTF sõjaaegse tegevuse juhtumiseks ja korraldamiseks peab Eesti koos liitlastega looma vastava staabiüksuse, mis on koostegutsemisvõimeline NATO staapide ja Eesti Kaitseväega. Seda me "NATO juhtimiselemendi" all silmas peame. Tegemist on erialakeeles C2 (command and control) funktsiooni täitva staabielemendiga. Tahame selle teoks teha juba enne järgmist NATO tippkohtumist.

Lubadus: Arendame välja kaitseväe soomusmanööver-, tanki- ja õhutõrjevõimekusi; analüüsime uute võimete (keskmaa õhutõrje, rannakaitse) väljaarendamise võimalusi järgmise planeerimisperioodi jooksul.

SM: Käesoleva kümneaastase arengukava ajaraamis (aastani 2022) on loomisel ja kavas kolm suurvõimearendust. Neist soomusmanöövervõime ja kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemide hanked on käimas, iseliikuvad suurtükid jäävad perioodi lõppu. Uued suurvõimehanked (tankid, keskmaa õhutõrje, rannakaitse) puudutavad järgmist planeerimisperioodi, ent sellekohased otsused langetatakse järgmise Riigikogu tööperioodil, seetõttu on nende otsuste ettevalmistamine ja langetamine kajastatud ka valimisprogrammis.

Veel lubadusi: Sotsid lubavad parandada kaitseväelaste töötingimusi ja sotsiaalseid garantiisid, tagavad Kaitseliidule piisava ressursi sõjaliste võimete loomiseks ja kõigi organisatsiooniga liitujate kaasamiseks. Tagavad usutava liitlaste heidutushoiaku Eestis, mis hõlmab nii maa-, õhu- kui mereväeüksuste kohalolekut, eelasetatud varustust ja kaitseplaane.

Reformierakond

Lubadus: Hoiab riigi sõjalise kaitsekulude vähemalt 2% SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt Eesti kui vastuvõtva riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eesti. Tulenevalt julgeolekuolukorra muutustest Euroopas vaadatakse üle Eesti kaitseväe üksuste ja asutuste rahuaegne paiknemine.

Kommenteerib Ants Laaneots:  Balti riigid, sh ka Eesti tunnevad end ohustatuna ja taotlevad NATO vägede alalist kohalolekut oma territooriumil, milleks on saadud ka liitlaste nõusolek. Olemasolev Eesti kaitseväe infrastruktuur ei võimalda täiendavate NATO üksuste majutamist. Seda on hästi näha Tapal, kus Eestis asuv USA mehhaniseeritud jalaväe kompanii on sunnitud elama konteinerelamutes. Vajame kasarmuid alaliselt Eestis paiknevatele liitlaste allüksustele, samuti eelpositsioneerimisladusid NATO suurema üksuse relvastuse, varustuse ja tehnika paigutamiseks. On tarvis laiendada ja kaasajastada väli- ja muud väljaõppebaasi. Täiendavad kulutused on vajalikud ka Ämari kui alaliselt tegutseva lennubaasi lõplikuks väljaehitamiseks. Sellele on juba õla alla pannud USA, kes eraldas Ämari jaoks 25 miljonit USD. Kindlasti aitavad liitlased välja ehitada ka muud, uues julgeolekuolukorras vajalikud infrastruktuuri osad. Kaasaegne, peamiselt riigi põhjaossa koondatud Eesti kaitseväe üksuste ja asutuste rahuaja paiknemine ei vasta uuele operatiivolukorrale ja potentsiaalsetele ohusuundadele ning vajab täpsustamist. Selle vajaduse suuruse väljaselgitamiseks tehakse vastav analüüs.

Küsimusele, kas on plaanis nõudeid relvaseaduses leevendada, vastas Laaneots, et nõudeid ei ole plaanis leevendada, vaid täpsustada.

Lubadus: Tagab piirivalve eriüksusele mehitatuse ja parandab piirivalve varustatust. Piiri paremaks valvamiseks võetakse kasutusele droonid.

Kommenteerib siseminister Hanno Pevkur: Piiri paremaks valvamiseks on droonide kasutuselevõtt igati loogiline ja vajalik samm. Konkreetset hinnalipikut loomulikult veel ei ole. Küll on käimas ettevalmistused droonide võimalikuks testimiseks ja kasutuselevõtuks. Kuna piirivalve on siseministeeriumi vastutusala, on ka loogiline, et piiri valvamisega seonduvad tegevused (nagu näiteks droonid) saab planeerida läbi siseministeeriumi valitsemisala eelarve

Lubadus: Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetab uusi multifunktsionaalseid laevu, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepääste kui ka reostustõrje tööd ning on valmis täitma ka riigikaitselisi ülesandeid.

Küsimusele, millega plaanitakse rahastada laevade soetamist, vastas Hanno Pevkur, et nii lennu- kui ujuvvahendite soetamiseks on lisaks riigieelarvele plaanis kasutada ka Euroopa Liidu toetusfondide vahendeid. Soetatavate vahendite maksumused selguvad siis kui lepitakse täpsemalt kokku mida ja millises varustuses ostetakse.

Veel lubadusi: Reformierakond peab prioriteetseks side- ja juhtimissüsteemide, õhu- ja tankitõrjerelvade ning soomuslahingmasinate soetamist. Toetab õppusteks ning lahingolukorraks tarviliku lahingmoona ja -varustuse soetamise olulist suurendamist. Seab sisse tasuta kahenädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.

EKRE

Lubadus: Taastada sõjaväestatud piirivalve, ehitada välja füüsiline piiribarjäär Eesti-Vene kontrolljoonel

EKRE aseesimees Martin Helme: Mõtleme selle all lagedaks raiutud koridori, millel on
ligipääsuteed patrullsõidukite jaoks, kraav ja traataed. Lisaks mõistagi elektroonilised vaatlusseadmed olulisemates lõikudes. Taolist piiri tuleks ühtekokku umbes 300 kilomeetrit.

Lubadus: Luua Eestile kaks tankipataljoni ja soetada keskmaa õhutõrje kompleksid, luua tugev rannakaitse.

Martin Helme vastas küsimusele, mis vahendist rahastaks tankipataljonide loomist, kui juba praegu on kaitsevaldkonnale mõeldud 2 protsenti nö etteärakulutud, järgnevalt: "Oleme seisukohal, et praegu kasutatakse seda 2 protsenti äärmiselt ebamõistlikult. Loobuksime näiteks osalusest transpordilennuki projektis, samuti ei oma mingit mõtet miinitõrjelaevad, arusaamatult kallis oli ka viimane soomukite hange. Meie arvutuste kohaselt saab need kaks tankipataljoni leida nö sõbrahinnaga, mis ei tohiks ületada 30-40 miljonit, vaja on mõistagi teha väga kõva poliitilist eeltööd liitlaste juures. Õhutõrje ja rannakaitsevõimekuse puhul on sama lugu. Eesti on kujunenud rinderiigiks ja meie liitlased on tegelikult huvitatud siia tehnika saatmisest, kui see aitab neil vältida inimeste saatmist. Sellele tulebki rõhuda ja saada see tehnika kätte sisuliselt tasuta. Kokku läheb kaitsevõime hüppeline tõstmine maksma mitte rohkem kui 200 miljonit eurot, mis ei ole riigikaitse eelarves sugugi võimatu raha. Ja me ei pea kramplikult kinni hoidma 2 protsendi nõudest, me peaks mõtlema ikka eelkõige sellele, et Eesti oleks reaalselt kaitstud. Kui vaja, peame maksma rohkem. See on hind, et 20 aastat on tegeletud kaitsejõudude arendamisega ebatõhusalt."

Veel lubadusi: suurendada reservväge, tagades selleks ajateenistuse tõhusus ja keskmise töötasu hüvitamine reservõppekogunemistel osalenutele, parandada Kaitseliidu varustatus; viia läbi mobilisatsiooniõppusi, korraldada regulaarseid reservkogunemisi Kirde- ja Kagu-Eestis kuni julgeolekuriski vähenemiseni.

Kõige üldsõnalisemad lubadused kaitsepoliitika vallas olid Keskerakonnal ja Vabaerakonnal.

Vabaerakond lubas taotleda erakondadeülest konsensust kaitsekulutuste tõstmiseks vähemalt 3 protsendile.

Keskerakond lubab:

Arendada ajateenistust eesmärgipäraselt ja ühildada selle kutseharidusega.

Tagada piisavad vahendid laiapõhjalise riigikaitse kontseptsiooni
ellurakendamiseks ja senisest suurema tähelepanu osutamist elanikkonnakaitse
ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele kriisiolukordades.

Luua noortele, kes tervislikel vm olulistel põhjustel ei saa ajateenistust
läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja
sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks elanikkonna kaitsel ja elutähtsate teenuste
tagamisel.

Toetada innovaatilise n-ö tarkväe lähenemise arendamist, mille oluliseks osaks
on Eesti kodumaise kaitsetööstuse toetamine ja arendamine ning ühishanked
kõrgetasemeliste riigikaitseliste ressursside soetamiseks ja kasutamiseks.

Samal teemal

28.01.2015
TOETUSED EESTIS: väikesed ja mitte väga tõhusad