Maailm

Guantánamo vang nr 760: naisvalvurid sundisid seksima (65)

Aadu Hiietamm, 22. jaanuar 2015 07:00
PIINAMISVANGLA: Nii nägi Guantánamo vangla välja 2002. aasta algul vahetult pärast avamist. Foto: AFP / Scanpix
Guantánamo vanglas kasutasid ameeriklased seksuaalset vägivalda piinamismeetodina. Äsja müügilettidele jõudnud vang Mohamedou Ould Slahi päevaraamatus kirjeldatakse muu hulgas, kuidas naisvalvurid teda kuritarvitasid.

Mohamedou Ould Slahi (44) eelmine elu lõppes 2001. aasta novembris. Kohalikud võimud vahistasid Saksamaal elektriinseneriks õppinud mehe Mauritaania pealinnas Nouakchottis. Teda oli juba varem üle kuulatud kahtlustatuna pommirünnaku ettevalmistamises Los Angelese lennujaamale, kuid tunnistati süütuks ja vabastati.

Üle 13 aasta vangis

Pärast vahistamist loovutasid kodumaa võimud ta USA luure keskagentuurile (CIA). Slahi toimetati esmalt Jordaaniasse ja sealt 2002. aasta juulis Afganistani. Veel kuu hiljem maandus ta Guantánamo vangilaagris, kus temast sai vang nr 760.

Seal istub Slahi tänaseni, kuigi talle ei ole esitatud ametlikku süüdistust. 2010. aastal otsustas üks kohtunik, et Slahi ei aidanud värvata 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku korraldajaid, nagu süüdistajad on üritanud tõestada, kuid vabadusse teda ikkagi ei lastud.

Slahi on tunnistanud, et tal olid kontaktid terrorivõrgustiku al Qaeda liikmetega, kellega tutvus 1990ndate algul Afganistanis.

Slahi ei ole Guantánamos istunud, käed rüpes. Juba 2005. aasta suvel kirjutas ta vanglakannatustest päevaraamatu. USA võimud üritasid takistada selle ilmumist, kuid juristide heitluses jäi lõpuks peale vangi tahe.

Teisipäeval tuli tema raamat müügile nii inglise kui ka saksa keeles. Tõsi, teos kubiseb tsensuuri jälgedest.

Muu hulgas kirjutab Slahi naisvalvurite seksuaalsest vägivallast. Ta kirjeldab juhtumit, kus kaks naisvalvurit sundisid teda endaga seksima.

"Okay, anname sulle õppetunni ameerika seksis," oli üks neist eelnevalt öelnud. Naiste nimesid ei lubatud raamatus avalikustada.

Kaebusi on veelgi

Slahi ei ole sugugi esimene Guantánamo vang, kes seksuaalse kuritarvitamise üle kaebab. Nii kirjeldas Shaker Aamer, viimane Suurbritannia kodanik selles vangilaagris, kuidas naisametnikud kongis korraldatud läbiotsimistel ta põrandale surusid ja tema intiimpiirkonda masseerisid.

"Me (vangid) nimetame seda Guantánamo massaažiks," ütles Shaker Aamer.

Guantánamo põrgust pääsenud Murat Kurnaz on samuti kirjeldanud seksuaalset vägivalda. Näiteks astusid ülekuulamisruumi, kus ta aheldatuna viibis, kolm pitspesus naist.

Nad istusid mehe suguelundile ja hõõrusid rindu vastu tema selga. Kui Kurnaz lõi üht naist peaga, tormasid ruumi sõdurid ja peksid ta läbi.

Veel on Guantánamo vangid kirjeldanud, kuidas naisametnikud neid mitu korda punase värviga pritsisid. "See on menstruatsiooniveri," ütlesid nad.

Slahi esindaja Nancy Hollander soovib nüüd endise USA kaitseministri Guantánamos toimunud piinamiste eest kohtu alla anda.

"Piinamisvastane konventsioon, millega on liitunud ka Ameerika Ühendriigid, näeb ette piinajate vastutusele võtmist. Miks ei ole senini kedagi kohtu alla antud. Ma räägin Donald Rumsfeldist," ütles Nancy Hollander Inglise päevalehele The Independent.

Slahi Düsseldorfis elav vend Yahdih Ould Slahi ütles Londonis värske raamatu esitlusel: "Ta teab, et ta ei ole milleski süüdi, ning on seetõttu suutnud ka vastu pidada."

Kõigi märkide järgi räägib Slahi oma raamatus õigust. Selgus ju juba mullu 9. detsembril avalikustatud USA senati luurekomitee raportist, et CIA piinas terrorismis kahtlustatavaid seni arvatust hoopis jõhkramalt.

Guantánamos on veel 166 vangi

Ameerika Ühendriigid avasid Guantánamo vangla 11. jaanuaril 2002, kui sinna viidi Afganistanist esimesed terrorismis kahtlustatavad. President oli siis George W. Bush. Guantánamo vangla asub Kuubal USA-le kuuluvas samanimelises mereväebaasis. Sealt on läbi käinud 779 vangi.

Pärast George W. Bushi USA presidendiks valitud Barack Obama kirjutas 22. jaanuaril 2009 alla dekreedile, milles nähti ette Guantánamo vangla sulgemine aasta jooksul.

Paraku ei ole Obama suutnud seda lubadust täita ning sulgemistähtaega on mitu korda edasi lükatud.

Praegu viibib Guantánamo vanglas veel 122 vangi ning seda kinnipidamiskohta peetakse inimõiguste rikkumise ja põhiseadusvastase poliitika sümboliks.

Kuigi osa vange on tunnistatud ohutuks ja nad võiks vabaks lasta, ei saa ka seda korraga teha. Kodumaale tagasi saatmisel oleks nende elu ohus.

USA võimud üritavad vabastamise alla käivaid vange saata kolmandatesse riikidesse, ent ka selle plaani elluviimine on osutunud vaevaliseks, sest vaid vähesed riigid on nõustunud vange vastu võtma.

Tasub meenutada, et Eestis arutati juba 2009. aastal võimalust võtta siia elama üks Guantánamo vang, kelle terrorismisüüd USA võimud tõestada ei suutnud. Tookord vastati USA soovile ikkagi eitavalt.

Mullu sügisel tuldi sama teema juurde tagasi ning Eesti valitsus nõustus ühe vangi siia toomisega. 12,5 aastat Guantánamos istunud 31aastane jeemenlane Ahmed Abdul Qader jõudis erilennukiga Eestisse eelmise nädala kolmapäeval.

Samal ajal saadeti neli vangi Omaani.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee