Kulutamine on üldjuhul loomulikum kui säästmine ja seetõttu tasuks säästmisele suunatud tegevused asetada finantsplaanis alati kesksele kohale. Vastasel juhul on oht jäädagi elama peost suhu ja selline perspektiiv on kõike muud kui ahvatlev.

Püramiidi tippu jõudmine eeldab säästmist

Inimvajaduste hierarhias ehk Maslow’ püramiidis on alumisel astmel elementaarsed füsioloogilised vajadused: vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Kõrgeimal ehk viiendal astmel on eneseteostusvajadus. See saab teoks siis, kui kasutatakse ära enda täielik potentsiaal, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Et viiendale astmele jõuda, peavad madalamad vajadused täidetud olema. Esmaste vajadustega saab ehk sentigi kõrvale panemata hakkama, aga tõrge tekib tõenäoliselt juba järgmisel astmel. Nimelt turvalisusega ehk vajadusega kaitstuse järgi. Raha kogumine ja selle investeerimine annab hea eelduse rasketel hetkedel hakkama saamiseks ning takistuste ületamiseks. Kui teil pole sääste, siis võib edasiminek keeruline olla.

Statistika näitab, et praegu on saja tööealise eestlase kohta ligikaudu 27 ülalpeetavat pensionäri. Järgmise 30 aastaga viimane number praktiliselt aga kahekordistub.

Riigipoolne tugi pensioni näol ilmselt aastatega nõrgeneb ja seetõttu peab iga inimene vanaduspõlves hakkama saamise eest aina rohkem ise vastutama.

Uurimused ja meediakajastused näitavad, et pensioniiga seostub eestlastele eelkõige terviseprobleemide, rahalise kitsikuse ja vähese aktiivsusega. Samaaegselt soovitakse aga, et see oleks rahuliku elu aeg, mil elatakse enda jaoks ja pühendutakse hobidele. Põhimõtteliselt on see kõik nimetatud püramiidi kõrgeima astme osa.

Esmalt eesmärgid, siis säästmine

Finantsinspektsiooni rahaasjade korraldamist juhendavas käsiraamatus on öeldud, et esimene samm säästmise teel on eesmärkide paika panemine. Esmajärjekorras on vaja moodustada hädareserv (ootamatud olukorrad, kasvõi arstiabi) ja hakata pensionisääste koguma. Nendele järgnevad lisaeesmärgid, kuhu kuuluvad näiteks raha kogumine oma kodu ostuks või laste hariduse tarbeks.

Teine samm võiks olla eelarve koostamine ja tulude-kulude kõrvutamine. Kulutused on otstarbekas jagada hädavajalikeks ja mittevajalikeks, sest säästmist saab alustada viimaste arvelt.

Kui olete igapäevaste kulutuste kõrvalt piisavalt raha kõrvale pannud, on võimalik kaaluda investeerimist ehk raha paigutamist oma finantside kasvatamise ja säilitamise nimel mitmesugustesse varadesse.

Peamised variandid investeerimiseks on aktsiad, investeerimisfondid ja kinnisvara. Investeerimise kohta liigub palju müüte ja üks levinumaid hirme on kaotada lõpuks kõik seni säästetu.

Välistada ei saa midagi, aga riskianalüüs ja konsulteerimine finantsnõustajatega võivad olla eduka finantsportfelli aluseks. Kui teie materiaalne tagatis on juba piisavalt kasvanud, siis on võimalik osa rahast investeerida ja ülejäänu jätta näiteks reservi.

Nii on tagatis kindlustatud ja seegi on juba suurem võit kui tarbimisühiskonna meeleoludega kaasa minemine ning üle võimete ja säästudeta elamine.

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Üldine teave nii investeerimise kui ka väärtpaberite kohta on kättesaadav SEB kodulehel www.seb.ee/investorkaitse.