Foto: PantherMedia / Scanpix
Martin Hanson 25. aprill 2015 16:30
Eesti üks hinnatumaid võlanõustajaid Kaidi Silver-Schöbe, kes aitas inimesi ka telesaates „Võlast vabaks", soovitab suure laenu võtmisel kasutada igal juhul eksperdi abi, sest kaine mõistus jääb laenamisel emotsioonidele tihti alla.

Millest peaks lähtuma, kui tahad aastateks kodulaenu või autoliisingut võtta? Kuidas peaks kõrvutama oma sissetulekuid ja väljaminekuid, millest loobuma?

Arvestama peaks järgmiste asjaoludega:

1. Kui kindel on praegune sissetulek ehk kui suur on oht, et töötasu väheneb, töökoht kaob;

2. Üldine inflatsioon – sissetulekute kasv on võrreldes hindade tõusuga siiski tühine;

3. Milliseid elukäigust mõjutatud sündmusi on ette näha, nt lapse sünd, vanemapalga maksmise lõppemine, vanaduspensionile jäämine jms;

4. Millised on laenuga soetatud vara (auto, maja) jätku- või lisakulud: autole tuleb osta kütust, teha remonti jne, maja juurde soovitakse üsna pea rajada ilus aed, osta kaunis aiamööbel või uhked jõulukaunistused jne. Laenuvõtja ei tohiks unustada, et vara soetamine ei ole mitte finaal, vaid tegelikult alles algus;

5. Sissetulekute ja väljaminekute kõrvutamisel tuleb olla väga põhjalik ning aus iseenda vastu, mitte mõelda olukorda ilusaks.

Kindlasti soovitan kasutada sõltumatu inimese, eksperdi abi. Selleks võib tulla ka võlanõustaja juurde. Silmas tuleb pidada, et kui inimesed ise hakkavad arvutama, siis on tihtilugu soov laenu võtta nii suur, et kaine mõistus jääb alla.

Milline rahapuhver peaks laenumaksete ja muude kulude kõrval iga kuus üle jääma?

Siin kehtib loomulikult reegel: mida rohkem, seda parem. Tegelikult pean aga reaalseks ülejäägiks umbes 10% sissetulekust kuus. Puhvri arvutamisel tuleb kindlasti lähtuda pereliikmete arvust.

Kui näiteks üksi elav inimene, kes teenib 1000 eurot, jätab iga kuu reservi 100 eurot, on olukord suhteliselt normaalne. Kui aga peres on viis inimest ja sissetulek samuti 1000 eurot, siis on 100 eurot ilmselgelt liiga vähe.

Tahan rõhutada, et kui peres on lapsed, tuleb kindlasti arvestada, et lasteaias, koolis, trennis jm võivad tekkida ettenägematud kulutused (väljasõidud, ühisüritused). Kui laps peab rahapuudusel neist loobuma, võivad sellest tekkida omad probleemid.

Kui arukas ja riskivaba on eestlane oma rahaasjades?

Minu meelest on nii, mida põlvkond edasi, seda ükskõiksemaks rahaasjadesse suhtumine muutub. Inimesed peavad loomulikuks, et palk on suur, raha tuleb ja läheb ning elada tuleb täna ja praegu.

Tuleviku arvelt tarbimine on endiselt väga levinud ja võib-olla isegi süveneb. Kuidas muidu seletada olukorda, kus suurel osal lasteaialastel on juba nutitelefon või gümnasistid liisivad autosid. Ma pean eestlaste finantskäitumist seega ennemini riske eiravaks.

Suureks probleemiks on see, et inimesed ei lähtu kohustuste võtmisel mitte individuaalsetest võimalustest, vaid soovidest. Enne võetakse kohustused ja siis hakatakse vaatama, kuidas nende täitmiseks raha kokku saada – miks muidu nii palju eestlasi välismaal töötab!

Kes on inimene, kes laenunõustaja juurde satub?

Meie juurde jõuavad kliendid siis, kui nende majanduslikud probleemid on juba väga suured. Need, kes on arukad ja suudavad ise oma võlgasid reguleerida (nt maksegraafikuid koostada), satuvad meie juurde harvem.

Võlgnikud tulevad nõustamisele enamasti siis, kui laenuleping on ammu lõpetatud, tagatisvara realiseeritud ja kohtutäitur on asunud võlajääki sisse nõudma, arestides inimese pangaarved, palga jms.

Kui selliseid juhtumeid analüüsida, on näha, et laenu võtmisel lähtuti liialt põhimõttest, et kõik inimesed elavad ju nii (võtavad eluaseme- või muid laene). Isiklikud riskid, nagu töökoha kaotus, lahkuminek jne, on mattunud ilusa unistuse alla.

Millised on mured, millega inimene võlanõustaja juurde tuleb?

Hetkel pöördutakse võlanõustaja poole palju rahatrahvidest tulenevate nõuetega. Endiselt on palju probleeme kiirlaenudega ja kuskile ei ole kadunud ka inimesed, kel väga suured eluasemelaenu võlad.

Eraisikute pankroti nõustamine on võlanõustajate töös väga igapäevane. Iga klient peaks siiski mingilgi määral siit abi, selgitust ja toetust saama. Võlgade puhul polegi kiired lahendused eriti võimalikud. Inimeste võlasummad on muutunud võrreldes sissetulekutega väga suureks ja nendest vabanemine võtab palju aega.

Olukord kodulaenude turul

Eesti Panga statistika* järgi on selle aasta juunikuuks kodulaene pangast väljas veel 5,8 miljardi euro väärtuses. Mittekinnisvaraline tagatis – käendus, garantii – on vaid 240 miljonil eurol mainitud kodulaenudest, kõikide muude laenude tagatiseks on kas laenu eest ostetud korterid ja majad või mõni muu kinnisvara.

Panga statistika kohaselt oli 2013. aasta juunikuus Eestis kodulaenu andvatel pankadel üle 60-päevase maksehilinemisega laene kokku 361 miljoni euro ulatuses, mis teeb kõikidest välja antud laenudest 2,5 protsenti. Laene, mille laenumakse on ületanud 30 ja enamate päeva piiri on Eesti krediidiassutustel juunikuu seisuga 580 miljonit, mis teeb kõikidest laenudest 4,1 prosenti.

Statistika ütleb ka veel seda, et Eesti kiirlaenuturg on juba aastaid 100 miljoni euro turg. Iga kuues Eesti elanik kasutab kiirlaenufirmade ja järelmaksuettevõtete teenuseid – tegemist on üha suurema murega, sest viiendik neist laenudest on läinud üle tähtaja.

*Eesti Panga krediidiasutuste statistika