Eesti uudised

Külatöökoda töötas end kuulsaks kõigis Põhjamaade bussifirmades (32)

Teet Teder, 20. jaanuar 2015, 07:00
HOOLIKAS NÄPUTÖÖ: Poole tunni tee kaugusel Tallinna kesklinnast Karlas asuvas töökojas saab uue hingamise järjekordne buss. Foto: Teet Malsroos
Tallinna kesklinnast tuleb sõita pool tundi ja siis keerata neljarealiselt Tartu maanteelt väikesesse, rahvaloenduse järgi 172 elanikuga Karla külla. Seal on kuivati taga Kose kolhoosi vana töökoda, mida laiendati firma tarvis, mis uuendab suurt osa Soome, Rootsi ja Norra bussidest.

Buslandi väikeses kontoris ei ole töölaua ümber ratastega toolid, vaid kolm paari põranda külge monteeritud bussiistmeid. Tegevjuht Otto Osula ei malda neil istuda. Tammub keset kontorit ja räägib telefoniga selges soome keeles ühe bussifirmaga. Ta jõuab mind küll edasi puhkenurka juhatada (seal on pärisdiivan) ja kohvi tegema hakata, aga serveerida enam mitte – tuleb uus kõne. Seekord saksa keeles.

"Täna on tal isegi rahulik. Tal on aega siin olla. Tavaliselt peab ta juba kaks tundi tagasi kuskil olema," lohutab mind kontoritöötaja, kes Osula pakutud kohvi serveerib.

Tegevjuhil on palju tööd. Pole ka ime, sest ta juhib ettevõtet, mille sarnaseid on Põhjamaade peale kokku vahest ainult kolm. "Meil on päris palju kliente Soomest, veidi vähem Rootsist ja Norrast. Eesti kliente on väike osa," tunnistab Osula.

"Me oleme Soome turul tegutsenud 7–8 aastat ja oleme oma nime juba seal tuntuks töötanud. Meid usaldatakse ja seepärast saame seal kliente juurde. Võime rahul olla."

Busside ilusalong

Endisest kolhoositöökojast on saanud sõna tõsises mõttes busside ilusalong. Väsinud ilmega sõidukid vuravad sisse ja sõidavad välja nagu tuttuued.

Põhjusi, miks busse üle mere, isegi Põhja-Norrast just Karla külla tuuakse, on Osula sõnul mitu. "Päris sellist tööd, nagu meie siin teeme, salongide täisuuendusi, Rootsis, Soomes ja Norras suurt ette ei võetagi. Võib-olla igas riigis on veel üks firma, kes sellega tegeleb," lausub ta.

Rikastes põhjamaades on selline teenus välja surnud. "Rootsis näiteks vahetatakse busse väga kiiresti. 7–8 aastat on busside intervall ja me oleme nüüd üritanud ka seal selgitada ühissõidukite üle otsustajatele, et selliste busside utiliseerimine või äramüük ei ole põhjendatud. Sellises bussis on veel piisavalt ressurssi. Kui teha hea välimus ja anda uus sisu, siis on see kasutamiskõlblik veel järgmised 5–6 aastat vähemalt. See on ressursi otstarbekam kasutamine."

Bussiekspert Osula ütleb, et busside veermik ja mootor peavad oluliselt kauem vastu kui sisustus. "Me näeme enda busside pealt, et need võivad läbi sõita kuni kaks miljonit," ütleb Osula ja näitab üht 13 aastat vana bussi, millele tehakse täielik sisu vahetus.

Sellega saab see neli aastat eluiga juurde. "16 aastat on bussi optimaalne kasutusiga. Alles sellest vanem on moraalselt vana. Ühissõidukite tehnoloogia ei arene nii kiiresti kui sõiduautode oma. Kui vaadata 2000nda alguse busse, siis võhik ei oskakski neil uutega vahet teha. Kui nad on saanud uue värvkatte ja salongi, siis ei saagi aru, et nad tegelikult on 15 aastat vana. Ja kui neil on tehniline ressurss olemas, siis on igati mõistlik selline uuendus teha."

Soodne hind ja kiire töö

Väsinud bussid meelitab siia veel eestlaste pakutud hind, mis on põhjamaalastele soodne. Ja muidugi kiire töö. "Suudame nende vajadustele reageerida suhteliselt kiiresti. Meil on praegu töös üks buss Põhja-Rootsist, mis põrkas täiel kiirusel põdraga kokku, ja teine buss on Lääne-Norrast. Mõlemad avariid juhtusid jõulude ja uue aasta vahel. Jaanuari esimesel nädalal läks meie puksiir neile järele, tõi nad siia ja me saame mõlemad juba jaanuari lõpus tagasi toimetada. Nii kiiresti Rootsis–Norras reeglina ei reageerita. Seal on väiksemad firmad ja ooteaeg kuni kolm nädalat, aga bussifirmadele on aeg ülioluline. Bussi seisupäev on suur kulu. Loomulikult kvaliteet ja usaldus on elementaarsed. Me teame siin Eestis ja Baltikumis firmasid, kes on proovinud sarnase kontseptsiooniga välja tulla, aga see ei ole õnnestunud, sest on kaotatud usaldus. Kas ei ole tähtaegadest kinni peetud või on eelarve lõhki läinud."

Osula näitab õnnetut põdraga kokku põrganud bussi ja seletab, et sellele ehitatakse uus nina. "Volvost saaks uue nina osta, aga see on kallis ja ei ole otstarbekas," ütleb Osula, miks kuueaastane buss uut esiosa ei saa.

"Sellises vanuses busse tasub veel taastada. Selline remont läheb maksma suurusjärgus 15 000 eurot ja ma arvan, et koos transpordikuluga me tegime rootslaste töökojast 5000 eurot odavama pakkumise."

Buslandis on pidevalt töös kuni 20 bussi. Mullune käive oli ligi 3,5 miljonit eurot. "Miljonibisnis see ei ole. Sellist raha nagu kinnisvaras või panganduses ei ole ja rikkaks me siin ei saa. Aga meile on oluline see, et meil töötab praegu 41 inimest. Me saame kohalikele elanikele tööd anda. Mõned aastad tagasi, kui kinnisvarabuum lõhkes, siis läks mitu kohalikku mööblifirmat pankrotti ja me võtsime sealt nii palju inimesi üle, kui meil jaksu oli. Kaheksa aastat tegutseme, töötajaid on pidevalt juurde tulnud."

Buslandiski õpetatakse töötajaid välja kohapeal. "Seda illusiooni meil ei ole, et me leiaks kuskilt väljaõppinud mehe, kes hakkaks kohe kõvasti panema. Muidugi on hea, kui tuleb noor kutsekoolist ja tal on algteadmised olemas, näiteks keevitamisest või maalritööst, aga spetsiifilised oskused nad õpivad ikka maja seest."

Osula on tehnikaülikoolis autoinseneriks õppinud. "Ülikoolis mutrikeeramist ei õpetatud, aga ma saan hakkama. Olen ise endale vanu autosid taastanud," ütleb ta, et kui töökäsi puudu, võiks pintsaku seljast visata ja appi minna.

Miks peab liinibuss ilus olema?

Mõnel bussil pole vaja seest midagi teha. Üks Soomest tulnud buss värvitakse nädala ajaga väljast üle ja kõik. Teine on seest täiesti tühjaks roogitud ja ootab uute katetega istmeid, lage, põrandat ja seinapaneele. "Buss peab hea välja nägema, muidu klient ei sõida sellega. Ühistransport on emotsioonidel põhinev. Kui saadad kauba, siis sind ei huvita, mis korras see auto on, mis seda kaupa veab. Peaasi, et ta on tehniliselt korras, et ta sinu kaubaga kraavi ei sõidaks. Aga kui sa ise oled kaubaks, ise lähed sõitma, siis sa tahad, et iste ei oleks kulunud ja katki ja buss poleks väljast nagu romu. See on tähtis."

Aga miks siis meil on teisiti? Osula seab viisakalt sõnu ja seletab, et mõne firma ärimudel ongi selline – buss peab sõitma mitte sentigi investeerimata nii kaua kui võimalik.

Kus bussid kõige rohkem lagunevad?

Kus on teed paremad või halvemad, Osula öelda ei oska, aga bussidest on näha, et Rootsis, eriti Kesk- ja Lõuna-Rootsis, kasutatakse väga palju soola.

Ka kultuurituse osas ei oskaks Osula nelja riiki pingeritta panna, ehk soditakse, lõigutakse ja kaunistatakse nätsukummidega teiste busse sama palju kui meie omi. "Me näeme ikka Rootsis ja Soomes ka lõhutud istmeid. Sealgi on pätte. Aga meil kliendid ütlevad, et kui sisustus on viisakas, siis ei rapita. Rapitakse ikka neid busse, mis on kulunud," kinnitab Osula.

Töökojas, kus remonditakse busse, on… soomukid

SEBE võitis mullu kaitseväe hanke soomukite hooldamiseks. Osa tööst teeb ära Busland. "Meil käib vastastikune koostöö," ütleb Osula.

"Betooni tänava töökojas teeb SEBE ainult veermiku- ja mootorite remonti, aga neil ei ole kere- ja värvimistöökoda. Seda tehakse meil."

Praegu on Buslandis neli soomukit. "Suurem sats oli siis, kui Afganistanis missioon lõppes. Siis tuli need värvida teist värvi," ütleb Otto, et liivavärvi masinad tuli Eesti kuuskede värvi maalida.

"Missioonil said nad ka vigastusi. Soomus on neil paks, aga läbi telliskiviseinte sõites on vaja pärast keretöid ka teha. See on suhteliselt hooajaline töö. Nad tahavad need aasta alguses korda teha, sest veebruaris on paraad," naerab Otto võimaliku ajastuse üle.

Busland

Kasvas välja bussifirmast SEBE. Esimesed tellimused saadi 2004. aastal Soomest.

Eraldi ettevõttena alustas Busland 2007. aastal.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee