1
foto

"Viimastel aastatel olen päris palju mööda Eestit ringi liikunud ja avastanud sügavale hinge minevaid kaugeid Eesti külasid, kuid miski nende juures teeb ka väga haiget. Eks nendest vastuolulistest tunnetest see laul sündiski," räägib Curly Stringsi hittloo sõnade autor Kristiina Ehin.

Kristiinale tundub, et tänapäeva Eesti ja kogu maailma üks teravamaid probleeme on see, et elu voolab kokku pealinnadesse. "Kauged külad, mis veel üsna hiljuti olid elust tulvil, on nüüd oma lagunevate külakeskustega peaaegu nagu Antiik-Rooma varemed – pole noori, kooli, poodi, postkontorit, pangaautomaati, arstiabi ega kino," räägib Ehin.

"Aga jääb siiski lootus, et tuleb üks noor neiu ja leiab naaberküla peolt noormehe: võib-olla saaks see kauge koht neile kunagi uuel ringil koduks? Kuigi ilma eluks vajaliku infrastruktuurita nad seal muidugi kaua vastu ei pea."

Lauljatar Eeva Talsi on öelnud, et kui valmis laulu "Kauges külas" muusika, teadis ta kohe, et sõnade autoriks võiks saada just Kristiina, kes tunneb Eevat juba lapsest saati – meil on ühised Läänemaa vanavanavanemad. "Mulle tundus väljakutsuv just tema hääle ja olemusega kokku sobivad sõnad kirjutada," ütleb Kristiina.

Selle peale, et laulust võiks saada superhitt, Kristiina mõelda ei osanud. "Tahtsin lihtsalt teha nii head sõnad, kui oskan."

Kristiina meenutab, et hakkas "Kauges külas" sõnu kirjutama oma ansamblikaaslase Kairi Leivo köögis Viljandis. "Mõtisklesime koos maavanaemadest ja vanaisadest ja seal sündisid ka sõnad "...aga noorel neiul, neist ei piisa...", mis ajas meid naerma."

Hiljem jättis Kristiina selle alguse mitu korda kõrvale, kuid jõudis ikka ringiga selleni taas tagasi. ""Saada pruuniks teiseks juuniks" sündis aga minu Tartu kodus ühel krõbekülmal talvepäeval mitu nädalat hiljem."

Sõnade autorgi laulab bändis

Sõnade autor ütleb, et ei pannud küll loosse mälestusi oma suvedest vanavanemate juures, kuna tal pole olnud õnne näha kumbagi oma vanaemadest. "Läänemaa vanaisa elas juba meie juures Raplas ning isaisa keset Tallinna. Aga võib-olla just sellepärast on südamesse jäänud igatsus kaugetes külades olevate juurte järele."

Iga päev tegeleb Kristiina aga luule kirjutamisega. Ta tunnistab, et algul tundus laulusõnade tegemine talle luulest hoopis erinev. "Luuletaja saab olla suur individualist, laulusõnu tehes tuleb aga olla elavas kontaktis ja koostöös."

Ühtlasi lööb Kristiina kaasa ansamblis Naised Köögis, kel on tavaks kõik laulusõnad ise kirjutada. "Praegu oleme neid laulmas kevadel ilmuvale plaadile. Kui bändiga kokku saame, et sõnu teha, tunnen, et selline ühislooming on üks kõige mõnusamaid koosolemise vorme. Kuid selleks, et sõnad lõplikult valmis saaksid, tuleb ikka üksindusse tõmbuda, vaikselt nokitseda ja inspiratsiooni oodata nagu luuletaja."

Jaga artiklit

21 kommentaari

  /   12:04, 24. jaan 2015
No on ikka nunnu lugu :)
  /   11:59, 24. jaan 2015
Ilus..armas lugu..kuulan parema meelega kui kreemi..kes töepoolest iniseb..kreem vöiks iesega duetti teha..

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis