Eesti uudised

Skandaal: riigikogu komisjonides kõneldu jääb tuleviku tarvis üles kirjutamata (17)

Juhan Haravee, 14. jaanuar 2015, 07:00
Muudatus nr 9: «Helisalvestis on abivahend protokolli koostamiseks ning sellel olev teave on asutusesiseseks kasutamiseks. Helisalvestist ei käsitata dokumendina arhiiviseaduse tähenduses. Helisalvestist säilitatakse riigikogu sama koosseisu lõpuni.»Foto: Laura Oks
Eile läbis riigikogus teise lugemise riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatus. Sellega antakse riigikogu komisjonidele voli kustutada istungitel tehtud helisalvestised kui endast arhiiviväärtust mittekujutavad abivahendid.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul muudetakse komisjonide istungite tööd kajastavad protokollid senisest põhjalikumaks, et neil kajastuks istungite käik ning vastu võetud otsuste ja seisukohtade kujunemine.

Samal teemal

"Selleks, et põhjalikku protokolli koostada, komisjoni istungid helisalvestatakse," selgitab Maruste seadusemuudatuse mõtet."

Komisjoni ettepanek on sätestada, et helisalvestis on abivahend protokolli koostamiseks ning sellel olev teave on asutusesiseseks kasutamiseks. Kuna helisalvestisel on abistav funktsioon, siis seda dokumendina ei vaadelda ja eraldiseisvana ei ole sel väärtust. Arhiiviväärtuslik on üksnes helisalvestise põhjal valmiv protokoll. Seetõttu on komisjoni ettepanek helisalvestis säilitada kuni riigikogu koosseisu lõpuni, sest koosseisu lõppedes langevad eelnõud menetlusest välja."

Praegu säilitatavaid helisalvestisi nimetab Maruste korrastamata massiivsalvestiseks, mida kõikide komisjonide peale on kokku sadades tundides. "Kui me tahaksime neid säilitada mingisugusel ratsionaalsel viisil kasutamise eesmärgil, siis tuleks seda salvestiste massiivi kuidagi korrastata," tõdeb Maruste riigikogu kõnetoolist.

"Me küsisime spetsiaalselt, mida arvab sellest korrastamata massiivist riigiarhiiv. Riigiarhiivi inimesed vastasid, et neid see korrastamata mass ei huvita."

Reinsalu: sellise jamaga pole vaja tegelda!

"See on ikkagi üsna Orwelli jutt praegu," alustab kohalt sõna palunud Urmas Reinsalu (IRL).

"Me räägime sellest, et tegutseme demokraatia ja avatuse nimel ning samas seame eesmärgiks, et hävitame lindistused teatud aja pärast põhjusel, et nendega pole võimalik töötada, kuna istungitel tehakse nalja ja räägitakse ebaolulisi asju. Minu küsimus on väga konkreetne: kui seadus jõustub eelnõu järgi 1. märtsil, siis millal kuuluvad hävitamisele selle koosseisu lindistused."

Riigikogu liige Rait Maruste põikleb vastusest osavalt kõrvale, rääkides kasust, mida seadusemuudatus riigikogu väärikusele tooks.

Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin tunnistab, et tema hinnangul annab just helisalvestise puudumine manipuleerimise võimaluse, mitte selle säilitamine, nagu väidavad eelnõu autorid. Stalnuhhini väitel on imelik, et selle otsusega tegeldakse kaks kuud enne valimisi. "Varsti tehakse uksed lahti ja siia tulevad uued inimesed," lausub Stalnuhhin.

"Võib-olla need uued inimesed toetavad sõnavabadust mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka Eestis. Ma arvan, et selle küsimuse peaks katkestama. Las seda otsustavad need inimesed, kes on kahe kuu pärast siin, mitte meie."

Päevakorrapunkti arutluse lõpus pannakse IRLi fraktsiooni ettepanekul eraldi hääletusele muudatusettepanek number üheksa, mille järgi komisjoni istungite helisalvestist säilitatakse riigikogu sama koosseisu lõpuni. Korra kohaselt tuleb läbi hääletada ka IRLi ettepanek katkestada eelnõu teine lugemine.

Hääletustulemused üllatusi ei valmista: muudatusettepanek saab enamuse veenva toetuse, lugemise katkestamine seda ei saa.

Vaid üks samm ehk kolmas lugemine on jäänud selleni, et riigikogu komisjonide koosolekutel pillatud naljadest saakski vaid suuline folkloor. Salvestiste põhjal koostatud protokollidesse tujutõstvad vahepalad kahjuks ei jõua ning seetõttu ähvardab meie tulevik tulla veidi rõõmutum.

Ajaloolane: rünnak riigikogu maine vastu

"Minu hinnang sellisele seadusemuudatusele on väga negatiivne," ütleb ajaloolane ja Tartu ülikooli õppejõud Jaak Valge.

Naeruväärseks peab Valge ka põhjendust, nagu püütaks antud seadusemuudatusega kaitsta riigikogu väärikust. "Väärikust kaitseb kõige paremini sisuline töö," ütleb ajaloolane.

"Sellise motiiviga väljatulemine defineerib riigi-kogu liikmed juba ette ebaväärikaks, s.t see on rünnak riigikogu maine vastu."

Valge näeb ühe võimaliku lahendusena salvestiste salastamist mingiteks aastateks. "Kui seadusandja mõtleks niimoodi, et näiteks 70 aasta pärast ei ole Eesti riiki ja ühiskonda niikuinii olemas, siis ei tunneks nende salvestiste vastu ka keegi huvi ning poleks mõtet kaaluda nende hävitamist."

Iseenda mineviku hävitamise plaan jääb aga ajaloolasele täiesti mõistetamatuks. "Ma ei taipa, kuidas inimesed üldse saavad sellise asja peale tulla," räägib Valge.

"See, mis tundub praegusele riigikogu komisjoni liikmele väärikust riivavana, võib 50 aasta pärast tema väärikust hoopis tõsta. Kummaline on, et poliitikute vaade on nii tänapäevakeskne."

Toomas Mattson Facebookis:

"Kuna riigikogu eesotsas Eiki Nestori, Jüri Ratase ning Laine Randjärvega on otsustanud minna komisjonide koosolekute seniste salvestiste hävitamise teed (olukorras, kus ka protokollid on praegu mittemidagiütlevad) ning ka riigiarhiiv pole neist salvestistest huvitatud, sest peab koos riigikoguga neid korrastamata massiks, siis annan teada, et mina, eraisik, Eesti vabariigi kodanik Toomas Mattson, olen valmis kogu selle nn korrastamata massi, mida te tahate hävitada, võtma enda kõvaketastele hoiule. Ja küllap ma ka korrastamisega hakkama saan, mida riigikogu ei viitsi teha."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee