Talvetormide aeg on kätte jõudnud ning eestimaalasi kimbutab üks marutuul teise järel. Neile, kes armastavad nautida rajusid ilmasid ning ekstreemseid olusid, on kätte jõudnud üks aasta paremaid perioode.
Sellal kui pehmomad kodanikud kodus istuvad ning küünlavalgel tormiteemalisi halavaid internetikommentaare kirjutavad, suunduvad sajad riskialtimad inimesed rannikualadele märatsevaid loodusjõude nautima.
Neis on veel säilinud mererahva verd ning mäslev meri ja tormavad tuuleiilid täidavad nende hinge rõõmuga. Tormiga rinda pistmine vabastab igapäevapingetest, samas uut ja ürgset energiat andes. Maarahvas sellest tundest enne aru ei saagi, kui pole ise kogenud - aga selleks jagub julgust vaid vähestel merest võõrdunud eestlastel.
Kohtasid, kus metsikut tormiilma nautida, jagub küllaga. Sobib suvaline rannajoongi, sadamakaidest või muulidest rääkimata. Ent mõni paik on teistest veel ekstreemsem, veelgi põnevam, palju jõulisemalt tormide haardes.
Tolkuse raba Pärnumaal on üheks marutuulte maabumispunktiks. Just sealt saab alguse nö tormikoridor, mis läbi Eestimaa kuni Rakvereni ulatub ning kus tormid alati põhjalikku purustustööd teevad. Vaatetorn Tolkuse raba luiteharjal annab võimaluse nautida neidsamu tuuleiile kümnete meetrite kõrgusel. Korraliku tormiga peab Tolkuse vaatetornis küünte ja hammastega piirdepalkidest kinni hoidma, et mitte koos tuulega Rakvere poole minema hõljuda.
Kui veeseis kõrge ning tuuled sobivast suunast, muutub Munalaiu sadam omaette saareks, kuhu heal juhul vaid maastikusuutlikuma masinaga ligi pääseb. Ligipääsutee jääb vee alla ning vaid kõrgemad sadamarajatised ületavad veepiiri.
2005. aasta jaanuaritorm kattis mereveega suurema osa Manilaiust (Manija) ning arvestatavad osad Kihnu rannajoonest. Kui piisavalt aega kohale jõudmiseks, saab väiksematel saartel kindlasti ehedaima tormielamuse Eesti piires.
Matsiranna majaka alune rand on avatud meretuultele, mis pressivad seal laineid vahel suisa kadakate vahele.
Virtsust Noarootsini jääv rannaala saab samuti tihtipeale üle ujutatud, samas tõelist avamerelt pärit maru on seal raske kogeda. Sest ette jäävad Saaremaa ja Hiiumaa.
Sestap on üheks kindlaks torminautimise kohaks Sõrve säär Saaremaal. Mida kaugemale sääre tipu poole liikuda, seda ahtamaks muutub maariba ning ähvardavamaks ümberringi vahutavad murdlained. Tasub olla ettevaatlik - kui peaks tulema mütoloogiline üheksas hiigellaine, siis ei ole kedagi, kes päästaks lainete poolt kaasa kantut.
Saaremaa lääneranniku pangad [www.ohtuleht.ee/588572/avasta-eestimaad-saaremaa-omas-juba-antiikmaailmas-olulist-tahtsust] on üldse ülihead paigad tormide nautimiseks. Sarnaselt Tolkusele saab seal seista merepinnast palju kõrgemal, kus tuulgi tugevam. Ent ei maksa unustada, et tuul paiskab inimesi hoolimatult ringi ning järsk kaljuserv pole kuigi kaugel. Eriti head kohad võimsate murdlainete jälgimiseks asuvad Undva panga piirkonnas.
Hiiumaal omakorda möllavad lained ning tuulehood Ristna nina ja surfiparadiisi juures. Seal on laineharjad kõrged tavalise ilmagagi, mis siis veel rääkida marutuulte poolt hiiglaslikeks paisutatud veemassidest. Kootsaare ninal võib istuda välikemmergus, ust tuule käes jõuga lahti hoida ning kuivkäimlat vesiklosetiks muuta ähvardavaid laineharjasid silmitseda. Tahkuna "Estonia" huku mälestusmärgi kell kõmiseb samal ajal tormis kurjakuulutavalt, hoiatades nii merel kui saarel ringi liikujaid.
Põõsaspea neem Nõva kaitseala lähistel on tavaolukorras ideaalne lindude rände jälgimispaik. Talvemarude ajal võib seal näha aga ringi lendamas jäiseid vahuräitsakaid, mis kõiki kitsal neemel viibijaid märjaks pritsivad.
Põhjaranniku põnevaimad sihtpunktid tormiküttidele on Juminda ning Pärispea poolsaared. Juminda tipus kõmisevad lahtised kivimürakad tormis üksteise vastu - rahnud, mida mitu inimestki liigutada ei jaksaks, paiskuvad lainete hiigeljõul edasi-tagasi. Purekkari neem on mandri-Eesti põhjapoolseim punkt ning iga suurema tormiga pühivad lained takistamatult üle kaugele Soome lahte ulatuva neeme.
Vainupea ning Toolse kandis näeb vaid rannale rulluvaid lainevalle - selleks, et taaskord võimsat tormielamust kogeda, tuleb liikuda kaugemale ida poole.
Toilamõisa lähistel (poolel teel Ontikalt Toilasse) pankrannikul seistes ollakse rajuilma ees täiesti kaitsetud. Mitmekümne meetri kõrgune lage pangaserv jookseb seal paralleelselt sõiduteega ning peatumiseks sobivaid kohti on küllaga. Tuleb taaskord jälgida, et servale liiga lähedale ei satutaks. Sõiteski tasub ettevaatlik olla, kuna jäisel teel liikuvad kergemad sõiduautod surutakse tuule poolt tihti hangedesse. Sama ekstreemsed on rajud ka Sillamäe lähistel Päite pangal, misjärel tormifännide teekond põhjarannikul samahästi kui läbi saab.
Jääb veel vaid Narva-Jõesuu, kus sarnaselt Pärnuga kõrgema veeseisu korral linna rannarajoon ja sadamapiirkond üle ujutatakse.
Asukohad:
Tolkuse vaatetorn: 58.139183,24.510940
Munalaiu sadam: 58.229338,24.117501
Manija: 58.218648,24.126039
Kihnu: 58.096979,23.971496
Matsiranna: 58.350047,23.738821
Sõrve säär: 57.908065,22.054511
Undva pank: 58.516577,21.917124
Ristna surfiparadiis: 58.940863,22.047880
Kootsaare nina: 59.026966,22.479673
Tahkuna mälestusmärk: 59.091834,22.584222
Põõsaspea neem: 59.228491,23.510254
Juminda neem: 59.648539,25.507257
Purekkari neem: 59.672439,25.695171
Toilamõisa pank: 59.443079,27.414995
Päite pank: 59.413888,27.700775
Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.
0 kommentaari