Eesti uudised

"Ema karjus telefonis, et kao korterist minema ja helista tuletõrjesse. Mina keeldusin."

Mattias Tammet, 9. jaanuar 2015 07:00

49 KOMMENTAARI

5
5 lapse ema/ 12. jaanuar 2015 19:10
Olen isegi tulekahju läbi elan siis oli lapsi 3. See oli 9 aastat tagasi väljas oli 28 kraadi külma aga jäime kõik terveksja dokumendid ka alles aga mida ei olnud kodu ega asju ja linn toetas ka ainult 2000 krooniga. Olid head tuttavad kesandsid peavarju. Aga siiani annab tund. Pole kerge üleelada tulekahju kus kaotad kõik.
m
Mürgine suits / 12. jaanuar 2015 14:01
Tänapäeva majade naftapõhistest materjalidest viimistlus ja sisustus (naftapõhised värvid, vinüültapeedid, sünteetilisest kiust vaibad, kodutekstiil jne.) eritab põlemisel niivõrd mürgiste ühenditega, kuuma ja tihedat suitsu, et kui tuli juba hakkab hoogu sisse saab, siis on sealt raske enam elusalt välja pääseda. See suits võib inimese kiiresti teovõimetuks muuta, lisaks veel tavalised orienteerumisraskused suitsu sees.
l
Lumehelves/ 10. jaanuar 2015 22:52
Olen selle kõik ise läbi elanud.
Kunagi jäi mu lapsel näpp uksevahele ,kuna verd oli palju siis ei saanud aru ,kas näpp on otsas või ripub.
Mul ei tulnud ei kiirabi number meelde ,ma ei mäletanud kodust aadressi ja oma ees-perekonna nime ,ma lihtsalt karjusin sinna telefoni torru.Jumale tänu ,et mu õde oli samal ajal külas ,kes kiirabiga adekvaatselt suhtles.Ma ei mäleta sellest sellest midagi ,nagu tükk oleks mälust välja võetud ,mäletan ainult ,et ükshetk seisin traumapunkti ukse ees ja lapsel oli käsi sidemes.
Ütleks veel niipalju ,et olin eelnevalt läbinud esmaabi koolituse(sealhulgas väikelaste oma) ning arvasin ,et mina jään küll kaine mõistuse juurde igas olukorras.
v
vastus kommentaaridele nagu ei toimiks, testin/ 10. jaanuar 2015 13:42
p
proov/ 10. jaanuar 2015 13:42
i
Iks/ 9. jaanuar 2015 23:03
Muide, kui oled paanikas siis nutitelefoniga ei olegi enam suuteline helistama. See lihtsalt ei toimi su käes enam. Olin selles situatsioonis ja ainuke võimalus oli haarata lapse vana nokia, mis toimis ka värisevate ja jääkülmade sõrmedega. Tegemist ei olnud minu maja ja varaga, kuid minu lähedased olid seal sees. Tagant järgi täiesti ebaloogiline, et oled võimeline ka palja jalu lumes jooksma ning leekides majja sisse minema. Peale seda juhtumit tahan sügavalt kummardada päästeteenistuse töötaja ees.
p
panic/ 9. jaanuar 2015 17:13
Jah, paanika ongi peamine miks inimene selliselt, arusaamatult, käituma hakkab. Ja selleks, et sellisest paanikast üle olla, peab ikka väga tihti toimuma pidev treening ja üsna sarnases olukorras. Muidu on ikka nii, et keegi kunagi rääkis aga ega ma ei mäleta ja pole aega ka meelde tuletada.
Tean ise üht hiljutist väikest köögipõlengut kus inimese vale, paaniline käitumine oleks võinud tule köögis laiali tõmmata. Õnneks sattusid laialilennanud põlevad tükid kohtadesse kus polnud tuldvõtvat materjali. Vastasel juhul oleks köök olnud üsna kiiresti lausleegis.
c
C. Darwin/ 9. jaanuar 2015 17:00
You can't beat evolution.... (evolutsiooni ei ole võimalik eirata)
s
syyt/ 9. jaanuar 2015 15:49
miks pole kusagil näpunäiteid tulekahju puhul või muude õnnetuste puhul käitumise malle üles kirjutatud?! loeks neid isegi aeg-ajalt. ei või ette teada...
liikumistundlikud lambid patareide pealt on hea mõte. köiega 9-dalt ikka ei lasku.olevat selleks puhuks lisaks mingid langevarjud olemas.

k
Kui ukse taga tuld nägin/ 9. jaanuar 2015 14:53
Ei mõelnud ma hetkegi taskus olevale mobiilile, vaid sellele et vesi on majas külmunud ja tuleb leida lahendus. Päästeamet kahjuks ei tulnud meelde vaid see tuli et autos on tulekustuti, ja garaazis teine ka. Tuli sai kustutatud, elamine päästetud, kahjudega tegeldud- põletushaavu panin tähele hiljem ja kahtlen kas päästeameti kohalejõudmise ajaks oleks midagi päästa olnud! Kuna ei ela just inimasustuse keskel.
l
lukksepp / 9. jaanuar 2015 13:59
Mis ajast telefonid lukku käivad. Ei usu et nii lolle inimesi on olemas.
k
Keegi/ 9. jaanuar 2015 13:32
Välk lõi lauda põlema.Õde ärkas pragina peale üles.Jooksis paljajalu loomi päästma.Majast lapsed naabri hoovi.Tuppa ei saanud.Tegutses nagu robot.Hommikul kui jalad hirmsat valu tegid siis märkas haavu mis kuum eterniit või nael tegi.Mind ei olnud ennast kohal.
m
Memm/ 9. jaanuar 2015 13:21
Sellel Kristiinal,kes oma põlengust rääkis, küll ei vedanud.Esmalt helistas elukaaslasele,emale, aga tuletõrje kutsus välja hoopis töökaaslane!!
e
evik/ 9. jaanuar 2015 15:02
ja töökaaslane kutsus ka alles siis, kui ise kohale oli tulnud...?!?! mingi nali või? kas kõik, kellele enne helistas, halvatasid ära või?
l
linda/ 9. jaanuar 2015 12:46
Soojalt soovitan leida youtubest video tulekahju arengu kohta ja vaadata seda. Tulekahju neljandal minutil on ruumi temperatuur tõusnud 600 kraadini. Peale video vaatamist sai muretsetud igale maja korrusele pulberkustuti, samuti sauna kaks tükki. Nii et kui tuli lahti, on vaja võtta jalad selga ja majast välja ning kohe 112 helistada. Päästeamet peaks inimesi selles osas harima veel ja veel.
l
linda/ 9. jaanuar 2015 12:55
Jalad selga võtavad siis need, kellel pole kustutit või kes ei oska seda kastutada. Teised võivad üritada peale 112 helistamist ise kustutada.
h
Holl-lal-llaa!/ 9. jaanuar 2015 12:34
Kõigil ei ole Simpelid telefonis,kus peal 4 euri.
m
Mis Simpel?/ 9. jaanuar 2015 12:45
Normaalne inimene on püsiklient.
1
9. jaanuar 2015 15:37
Ü
-/ 9. jaanuar 2015 12:27
Üleüldist käitumist loetakse ka tegevusharjumuseks.Millest siin raske aru saada on?
j
just nimelt/ 9. jaanuar 2015 12:58
üleüldine. shokiseisund ei ole üleüldine. millest siin on raske aru saada?
j
JUSS/ 9. jaanuar 2015 12:12
Millegipärast on paljud inimesed kindlad et nendega ei saa midagi kunagi midagi paha juhtuda. Kui juhtub, siis ikka teistega. Liigne enesekindlus. Ja kui siiski midagi juhtub, siis tekibki paanika - mida nüüd teha? Aga mõtlemisaega eam pole. Selle asemel et sellist võimalust aegsasti ette näha, olukordi ette hinnata ja mõttes läbi mängida. Ei tee paha nii avariivalgustus, tulekustutikui ka maja või korteri kindlustus, samuti koduse vara kindlustus. Ja isegi paras jupp kõit läheb asja ette, kui elad teisel korusel või veelgi kõrgemal. Siis pole vaja hr. Miiluse kombel aknast välja karata, nagu hiljuti meediast lugeda võis. Nii mõnigi aknast peaka panija on küll tulest pääsenud, kuid end vigaseks või surnuks kukkunud. Voodilinade kokkusidumine võtab aega, eriti kui käed erutusest värisevad. Ja sellistel linadel on millegipärast kombeks ka poole laskuise pealt rebeneda või sõlmest lahti tulla.

t
tegevusharjumused???/ 9. jaanuar 2015 12:04
ütleb psühholoogialektor.........missugune tegevusharjumus saab inimesel olla, kelle kodu esimest korda põleb??? lugegu lektor, kuidas õnnetust tabanud inimesed käituvad
a
Ants/ 11. jaanuar 2015 00:38
Sa, sõber, vist ei viitsinud lugeda. Naisel oli HARJUMUS iga õnnetuse puhule helistada MEHELE.
P
!!!/ 9. jaanuar 2015 12:02
Päästeamet nõuab, et igas elamises peab omema suitsuandur, et korstnad pühitud j.n.e. Ning igas autos tulekustuti. Võiks olla ka kohustuslik nõue, et korteris või majas oleksid kustutuslina (tulekolde kinnikatmiseks) ning tulekustuti. Ja vene ajal oli vist ka elamute sundkindustus. Ei teeks nüüdki paha, parem karta kui kahetseda.
z
zed/ 9. jaanuar 2015 11:47
112 helistamiseks polegi vaja telefoni lukust lahti teha.
i
Ilmselt/ 12. jaanuar 2015 03:46
mõeldakse "näpulukku".
e
ema/ 9. jaanuar 2015 11:18
Mina olin selline, kes ei suutnud paar nädalat tagasi soetatud mobiiltelefoni lukust lahti teha, kui laps lämbuma hakkas ja juba teadvuse kaotas. Ma olin oma vanavanaema majas ja kuigi ma polnud sealset lauatelefoni aastaid kasutanud ega märganudki, siis minu lapsepõlvest alates oli see ühes kindlas kohas nurga taga ka siis olemas ja sain abi kutsutud ja kõik läks ikka hästi. Võõraid inimesi olen aidanud ja abi kutsunud, aga kui abi vajad ise või su lähedane, siis võib sellel hetkel mõtlemine olla midagi hoopis muud kui tavaolukorras või mitte nii lähedasi inimesi aidates.
t
to ema/ 9. jaanuar 2015 11:57
See on, see paanika. Aga mina näitks oma mobiili üldse lukku ei panegi. Miks seda kodus lukutada? Ja kui kusagil teel ära varastataksegi, ega kahju eriti suur ei olekski. Et helistab minu arvel või nii, teeb mulle arvet. Mul on lihtne simpel sees, vaid 4 eurot korraga peal.
o
opetusd/ 9. jaanuar 2015 11:12
Da sokkis inimene on segadusea ega pole enam kuigi adekvaatne et moista kuidas enda elu ja teiste elu paasta da oli mis oli jatke meedja need inimesed rahule kaua voib ...
j
JUHAN/ 9. jaanuar 2015 10:44
Pole paha kõik situatsioonid mõttes juba ette läbi mängida. Kui punane kukk on naabrite juures, siis oleks pisut veel aega. Elan kivimajas ja esimesel korrusel. Viimane abinõu oleks siis aken.
Kui omas korteris põleks, oleks lugu märksa kiirem. Loodan muidugi tuletõrjeanduri töökindlusele. Kõigepealt sussid jala otsa ja midagi selga, Mobiil ja 112. Otsustada, kas on võimalik veel midagi kustutada või tuleb kohe jalga lasta, õue evakueeruda. Juhuks, kui elektrit enam pole, olen juba ammu oma korterisse paigaldanud liikumisanduritega patareitoitel avariivalgustuse. Pluss itaskulamp aseme kõrval. Mida kaasa krabada? Kindlasti mobiil ja rahakott, Seega raha, ID kaardi ning pangakaardiga. Autovõtmed. Kui jõuab, siis öökapi pealt ka läptop, kus on oluline andmebaas. Oma kodust vara ja korterit olen juba tosin aastat kindlustanud, kindlustusmaks nii umbes 70 eurot aastas. See varakaotus ilmselt hüvitatakse. Kui veel ratsionaalselt arutleda, peaks kaasa krabama veel ka isikliku püstoli - relvi kindlustus kahjuks ei hüvita, kui see sisse põleks, oleks sulaselge kahju. Kui tuleks välja joosta juba läbi tule, krabada ümber pea kas voodilina, vannilina või muud - kaitseb põletuste eest. Ühtlasi kallata pähe ka magamstoas laual veekeedukannus olev vesi - märg lina ning riietus kaiseb põletuse eest paremini ning ei võta tuld.
Kasuks tuleb esimene korrus. Lisaks uksele ka aken. Aga näiteks lastekirjanik Hans Christian Andersen võttis isegi reisides alati kohvris köie kaasa - juhuks kui võõrastemajas tulekahju puhkeks ja kui toasaab ta 2-3 korrusel. Väga ettenägelik igatahes. Väärib järgimist, kui elad kõrgemal korrusel. Ettevaatus on tarkuse ema.
t
tulekahju/ 9. jaanuar 2015 10:10
Ka meil hakkas üldkoridorist põlema ja kuna oli puumaja siis tulekahju oli kiire levima. Kell oli kusagil 23.30 vahel ja rahvas magas terves majas vist. Esimene asi mida ma tundsin magades oli raske hingata ja ma ärkasin. Jooksin teise tuppa äratasin üles ja käskisin välja minna. Väljas oli -20 külma. Kombates leidsin saapad ja laste joped mütsid ja enda omad. Haarasin käekoti, kus oli veidike raha ja dok. Jooksin õue. Palju rahvast oli juba väljas. Riietasin lapsed ja ootasime abi. Põles kõik maha terve maja. Jah see oli 45 a. tagasi ja siis polnud alarne laes ega midagi. Keegi ei andnud meile ei elamist uut ega abi. Pidime kõik ise hakkama saama. Saimegi, kuigi kaotasime kõik.
S
!!!/ 9. jaanuar 2015 10:09
Suurem osa satub paanikasse, tegutseb intensiivselt. Näiteks olen kuulnud juhusest, kus naine põlevast majast välja joostes haaras kaasa vaid solgipange!
i
9. jaanuar 2015 15:41

m
miks nii ..../ 9. jaanuar 2015 09:56
- sest ta on inimene, mitte masin!
c
chick/ 9. jaanuar 2015 09:50
lapsepõlves üle elatud: naabri korter põles, kõik tossu täis. raputati maast lahti ja kästi riidesse panna. unise peaga sattus ühe soki asemel jalga villane labakinnas. kõik toast näppu antud asjad viisin kuulekalt õue kuuse alla (endal ikka ühes jalas sokk ja teises labakinnas)... ei mingit paanikat.
täiskasvanult: ka ei mingit paanikat. maja koridoris põles diivan. kustutasin ära ja vedasin õue. siiamaani imestan, et kuidas ma jaksasin selle teiselt korruselt üksi alla saada - inimesed teevad vahel ikka hämmastavaid asju.
aga vastates otseselt küsimusele: kuna tuttava tuletõrjujaga on taolistest asjadest juttu olnud, siis enne ukse avamist ma KATSUKSIN seda. kui see ikka soe on, ei ole mõtet seda lahti kiskuda ja leeke endale näkku lasta.
a
Aitäh/ 9. jaanuar 2015 12:15
ukse katsumise vihje eest...Aga elan viimasel, 9-ndal korrusel-kas siis jään korterisse ootama juhul kui väliskoridoris on tuli või tuppa ootama kui korteri koridoris on tuli... Köit alla laskumiseks pole veel ostnud, aga üks eelnevaid kommentaare selle mõtte tekitas...
n
9. jaanuar 2015 15:43
no mis passid siis veel - vut-vut köit ostma - 35 meetrit osta
t
Tean / 9. jaanuar 2015 09:16
oli juunikuu päev, 30 a tagasi, uue ja vana talumaja vahe oli vb 70 m.Vana talumaja põles,,, ja tädi vaatas lihtsalt pealt! Mitte midagi ei osanud teha! Kuigi majas oli lauatelefon, mis oli ju haruldane asi külas.Suure maanteeni oli 8km.Onn , et tuul ei olnud uue maja peale!
Ta ütles hiljem, et ma lihtsalt vaatasin...
Aru saamata, et kohe, kohe võib tuleroaks saada enda teine ja uus elamu ka!kunagi oli tuletõrje vido, kus kuubalast sai alguse tulekahju!Nii ruttu levis tuli ja kui kiiresti tõusis temperatuur!
Video all jooksis aeg ja temperatuur!koik käis ikka kiiresti!
e
ei karda enam midagi/ 9. jaanuar 2015 08:30
ja vist varsti kaub ka naljatuju ära
e
9. jaanuar 2015 08:15
Esiteks võib tõesti tekkida paanika, nagu kirjeldatud. Inimesed võivad sellistes olukordades käituda veidralt. Väga oluline on ka see, et sageli inimesed alahindavad olukorra tõsidust, nt seda, kui kiiresti võib tuli levida ning et isegi kui tuld õieti polegi, võib saatuslikuks saada suits.
T
../ 9. jaanuar 2015 07:55
Täiesti võib nii olla ja hiljem ei pruugi šokis inimene mäletada midagi.
a
arvamus/ 9. jaanuar 2015 07:52
Tekib paanika, aga inimesel peaks olema eesmärk ellu jääda ja kähku põlevast majast elusana välja saada. Võis ka selle kurva juhtumi põhjuseks olla ema terviserike, kas minestas,ütles süda üles jne. me ju ei tea, võime ainult oletada
e
et otsime/ 9. jaanuar 2015 07:34
nüüd ühele teatud õnnetusele õigustust?? sul võib olla mis iganes paanika, aga sa võtad lapsed ja kaod. aga seda, mis selles majas juhtus teab.... no vähemalt üheksa aastane poeg. ega rahvale keegi aru andma ei peagi.
p
põlengu läbielanud naine/ 9. jaanuar 2015 08:48
No ega ikka ei jookse küll, kui saad šoki ja jalad ei liigu või ära minestad... mitte keegi ei tea enne põlengut mismoodi ka käitub, lihtsalt ei tea ette reageeringut, kui pole sellist kogemust.
K
!!!/ 9. jaanuar 2015 12:15
Kui oled situatsiooni kas või mõttes juba korduvalt läbi mänginud, siis on kergem orienteeruda ning otsustada. Ka professionaalsed tuletõrjujad harjuavad pidevalt nii praktikas kui ka teoreetiliselt.
p
9. jaanuar 2015 15:46
paanikasse satub eeskätt inimene, kes on harjunud alati kellegi teise peale lootma (mehe, isa, ema vms) .... kes on harjunud ainult endale lootma, saab ka vähe paremini hakkama (ma arvan) ... vähemalt ei hakka esmajärjekorras kõigile helistama va 112
e
ehh/ 11. jaanuar 2015 01:28
paanika või tegutsemisvõime teke sõltub sellest, mis hormoon parasjagu organismi paiskub, mis mõttes sa seda kontrollid? Miski ei garanteeri, et sa suudad paanikat vältida, ka elu jooksul võib organismi reaktsioon kriisiolukorrale muutuda. Tühi jutt ainult, et mina küll paanikasse ei läh, keegi ei saa seda garanteerida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee