Maailm

Veresaun satiiriajakirja toimetuses (5)

Aadu Hiietamm, 8. jaanuar 2015 07:00
TAGAOTSITAVAD: Pariisi rünnakus kahtlustatuna otsitakse kaht venda, kolmas kahtlusalune andis end üles.Foto: Reuters / Scanpix
Eile enne keskpäeva tungisid Pariisi kesklinnas asuvasse islamikriitilise satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusse Kalašnikovi automaatidega relvastatud mehed, kes avasid tule. Surma sai vähemalt 12 ja haavata kümmekond inimest. Neist mitu on kriitilises seisus. Kurjategijad põgenesid. 

Kolmapäeviti ilmuva satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetus on juba pikemat aega olnud tugevdatud politseivalve all, sest islamistid on seda väljaannet pidevalt ähvardanud. Seda ootamatum oli eilne rünnak. Tumedates kapuutsidega jakkides mehed tungisid toimetuse ruumidesse ajal, kui seal toimus iganädalane nõupidamine ja avasid seal Kalašnikovi automaatidest tule.

Samal teemal

Hiljem selgus, et terroristid lasi toimetusse kunstnik Corinne Rey (Coco), kes oli läinud tütrele vastu. Majaukse juures ähvardasid teda kaks meest ja nõudsid sisselaskmist. Hirmunud naine andiski koodi. Coco sõnul rääkisid sissetungijad perfektset prantsuse keelt. 

Terroristid: see on kättemaks 

Terroristid karjusid: "Allahu Akbar!" ("Allah on suur!") ja ütlesid, et see on kättemaks. Tunnistajate sõnul huvitasid neid eriti pilapiltide joonistajad, keda nad nimeliselt otsisid. Esialgsetel andmetel sai toimetuses surma kümme inimest. Tapetute seas on neli kunstnikku, kes töötasid pseudonüümide Charb, Cabu, Tignous ja Wolinski all. Neist Charb oli kunstnike pealik ja ajakirja väljaandja Stephane Charbonnier.

Põgenemisel tapsid kurjategijad kaks politseinikku. Tulistajad lahkusid musta värvi sõiduautos Citroen C3, mis leiti hiljem mahajäetuna. Väidetavalt olid terroristid öelnud, et nende teo taga on Jeemeni al Qaeda.

Sündmuskohal käis ka Prantsusmaa president Francois Hollande. "See on ajakirjanike vastu suunatud barbaarne akt. Me kaitseme sõnavabadust," ütles riigipea. Ta lubas, et kurjategijad tabatakse ja nad saavad teenitud karistuse. President lisas, et Pariisis tõsteti terrorismioht kõrgeimale võimalikule tasemele. Kurjategijaid hakkas otsima 3000 politseinikku. Prantsuse siseministri Bernard Cazeneuve’i sõnul on otsitavaid kolm. Hollande korraldas pärast rünnaku alla sattunud toimetuses käimist valitsuse kriisiistungi.

Charlie Hebdo eilne number oli pühendatud Prantsuse skandaalse ajakirjaniku Michel Houellebecqi romaanile, mis räägib sellest, kuidas Prantsusmaal tuleb 2022. aastal võimule moslemist president. Vahetult enne eilset rünnakut levitas toimetus Twitteri vahendusel karikatuuri, millel sooviti head uut aastat sunniitide äärmusrühmituse Islamiriik juhile Abu Bakr al-Baghdadile.

Venemaa president Vladimir Putin avaldas hukkunute omastele ning kõigile pariislastele ja prantslastele kaastunnet oma pressisekretäri Dmitri Peskovi suu kaudu. Peskov lisas, et Moskvas mõistetakse terrorism kõigis ilmingutes otsustavalt hukka ning terrorismi ei saa millegagi õigustada.

Charlie Hebdo – pika ajalooga satiiriajakiri 

Kolmapäeviti 16 leheküljel ja ajalehepaberil trükitaval Charlie Hebdol on keskne koht Prantsusmaa ajakirjanduses. Väljaanne on pilanud kõike alates kristlikust fundamentalismist kuni islamiäärmuslasteni, vahendab YLE Uutiset.

Väljaande eelkäija oli 1960. aastal asutatud ajakiri Hara-Kiri, mis viskas 1970. aastal julma nalja president Charles de Gaulle surma üle. Nimelt teatas väljaanne esikaanel: "Traagiline sündmus Colombey’s, üks on surnud.". Colombey-les-Deux-Églises’is asus tol ajal presidendi kodu. Hara-Kiri tegevus keelati seejärel ning ajakirjanikud lõid uue satiiriajakirja, mis sai nimeks lehe Charlie Hebdo.

1981. aastal ajakiri suleti majandusraskuste tõttu, kuid 1992. aastal alustati taas tegevust.

Maailma tähelepanu keskmesse sattus Charlie Hebdo 2006. aastal, kui ajakiri publitseeris 12 algselt Taanis avaldatud karikatuuri prohvet Muhamedist. Ühtlasi oli ajakirja esiküljel uus karikatuur, kus prohvet Muhamed peidab nägu kätesse ja ütleb: "On raske, kui lollid sind armastavad."

2011. aasta novembris rünnati Charlie Hebdo toimetust süütepudeliga. Rünnaku ajend oli erinumber Charia Hebdo, mille toimetajaks oli märgitud prohvet Muhamed. 2012. aasta sügisel avaldas Charlie Hebdo uued karikatuurid prohvet Muhamedist. Ajakirja esikaanel lükkas ortodoksne juut ratastooli, milles istub moslem. Mitmel karikatuuril oli prohvet Muhamedi kujutatud alasti. Pildid publitseeriti ajal, kui moslemid avaldasid paljudes riikides raevukalt meelt prohvet Muhamedi pilava joonisfilmi "Muhameedlaste süütus" vastu.

Samal teemal

20.09.2015
Uuring: 40 protsenti Taani moslemitest arvab, et riigi seadused peaksid põhinema koraanil
17.00.2015
Charlie Hebdo terrorist maeti Reimsis nimetusse hauda
10.00.2015
Tähelepanu all on terrorism
09.00.2015
Prantsusmaa pantvangikriisid lõppesid kolme terroristi tapmisega, hukkus ka neli pantvangi