Eesti uudised

PÕLENGUS HUKKUNUD PERE LÄHEDANE: pole õiglane, kui lastega perelt elekter ära võetakse! (194)

Arvo Uustalu, 7. jaanuar 2015 07:00
KÜÜNLAST: Traagiline tulekahju sai alguse küünlast. Vool oli majast ära võetud. Foto: Aldo Luud
"See ei tohiks olla nõnda, et kui tööl käiv karske pereisa ei suuda mingil hetkel elektri eest tasuda, siis see lülitatakse lihtsalt välja," räägib Laine, kelle vennapere hukkus traagilises tulekahjus, mis sai alguse põlevast küünlast.

Leinas Laine ütleb, et vennapoegi ja vennanaist enam tagasi ei saa, kuid tema, nagu paljud teisedki, küsib: kas see on ikka normaalne, kui ühel tublil kolme väikese lapsega maaperel lülitatakse keset talve elekter välja? "Võlasumma ei olnud nii suur, et seda poleks graafikuga ajatada saanud," nendib ta.

Samal teemal

Saatuse grimass on, et Lääne-Virumaal Laekvere vallas Rohu külas elav Kubjase pere oli väidetavalt saanud hommikul teate, et vool saadakse tagasi. Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kuusk tõdeb, et meedias ringlev jutt sellest, et perekond oli saanud voolu taastamisest teavitanud SMS-i, võis tulla sellest, et päästeamet (teadmata, et maja on vooluvõrgust välja lülitatud) palus Elektrilevil põlev maja elektrivõrgust välja lülitada. „Kui vool tagasi sisse lülitatakse, saavad kõik liini toitel olevad kliendid automaatselt vastava SMS-i, mis teavitab voolu taastamisest.

Hommik veel ei ahetanudki, kui pereisa Kalju läks Laekverre tööle. Lastega koju jäänud pereema Dyana pidi pimedas küünlaga majapidamist valgustama.

Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammetsi sõnul saigi tulekahju esialgsel hinnangul alguse sellest küünlast. Kuidas täpselt, seda veel selgitatakse.

Pereisa arvates võis küünla ümber ajada köögis olnud kass.

Ema saatis pere vanema poja põlevast majast välja ja hukkus ise leekides koos kahe väiksema poisiga.

Mart Pruul Simuna vabatahtlikust päästekomandost tõdeb, et taolist kurba pilti nägid tema silmad esimest korda. "Ema oli oma väiksema lapsega akna juures, teise poisi leidsime kaks meetrit ukse poolt," räägib ta.

Simuna on Rohu külast kaheksa kilomeetrit eemal. Lähim kutseline päästekomando on umbes kahekümne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjas. Pruuli sõnul jõudsid priitahtlikud päästjad kohale esimestest proffidest vaid õige pisut hiljem. Pruul tõdeb, et kui elukutselised peavad depoost välja saama minutiga, siis vabatahtlikel on reageerimisaeg kümme minutit. Tema arvates poleks ka minut varem kohale jõudmine inimelusid ilmselt päästnud. Kui ajavaru olnuks viis-kuus minutit, võinuks see ehk olukorda muuta.

Kolmetoaline korter valmimas

Põlengust pääsenud pere vanim poeg elab praegu Järvamaal tädi juures.

Üheksa-aastasel poisil on kooliks kõik vajalik olemas. Pliiatsitest kuni ranitsani. Kuid sel nädalal ta kooli siiski veel ei lähe.

Laine ütleb, et laupäeval maetakse poisi ema ja vennad, kooli läheb poiss tuleval nädalal.

"26. jaanuaril on tal sünnipäev. Ei kujuta seda päeva nüüd ette," ohkab ta.

"Nii paljud inimesed on vennale ja vennapojale abi pakkunud, et ma ei oska ära tänada," lisab Laine tänusõnad kõigile lahketele aitajatele.

Vald teeb praegu korda kolmetoalist mugavustega korterit, kuhu Kalju ja tema poeg elama lähevad. Mööbel on samuti vallalt.

Laekvere vallavanem Aarne Laas ütleb, et valla sotsiaaltöötaja käis juhtunust rääkimas nii koolis kui ka lasteaias. "Lasteaialapsedki saavad sellisest tragöödiast aru," tõdeb ta.

Endiselt saab annetusi kanda Muuga Maanaisteseltsi Eha pangakontole. Seltsi juhatuse esimees Ilma Lausvee ei tea täpselt palju praeguse seisuga isa ja poja toetuseks raha kogutud on, kuid on tehtud ka sajaeuroseid ülekandeid.

"Selles samas külas oli kunagi teinegi traagiline põleng. Siis me toetuseks pangakontot ei avanud, kuid lähedasi toetasime ka toona. Võõraid tuleb samuti aidata, oma valla rahvast rääkimata," ütleb ta.

Pere koer tuleb aga nüüd tõenäoliselt loomade varjupaika viia.

"Loodame, et ta saab endale hea peremehe. Ühtlasi paneme talle kaasa 15 kilo koeratoitu, et tal uus elu muretumalt algaks," ütleb Laine.

Elektrilevi selgitab perede vooluta jätmist

Voolu väljalülitamiseni jõutakse pärast mitut meeldetuletust. Kui need tulemust ei anna ja võlga ei tasuta, lülitab võrguettevõte võla edasise paisumise vältimiseks tarbimiskohas voolu välja. Keskmine aeg, mis kulub võla tekkimisest kuni voolu väljalülitamiseni, on minimaalselt 1,5 kuud.

Iga võlajuhtumi menetlemine käib juhtumi põhjal ja alati püütakse kliendiga kokkuleppele saada ning olla võimalikult paindlik. Näiteks on kliendil võimalik võlg tasuda maksegraafiku alusel. Voolu saab klient tagasi pärast võla tasumist.

Võlgnevuste tõttu ja võla edasise kuhjumise vältimiseks oli Elektrilevi sunnitud 2014. aastal iga kuu voolu välja lülitama keskmiselt 185 korral.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee