Avasta Eestimaad: saluudiidiootide eest ürgloodusesse (11)

Igal aastal meenutab aastavahetusele eelnev ja järgnev periood lahinguid Ukraina idaosas. Lakkamatu paugutamine, mis sööb nii inimeste kui koduloomade närvid. Pidev müra, nii väiksematest kui suurematest tulevärgivahenditest, mida kasutatakse kahjuks mitte ainult uue aasta vastu võtmisel.

Samal teemal

Avasta Eestimaad: kust otsida uppunud tanki? (19)

30.01.2015

Avasta Eestimaad: millisesse randa tuleks minna talvel? (2)

22.01.2015

Avasta Eestimaad: räätsadega mitmeks päevaks rabaavarustele 

20.01.2015

Avasta Eestimaad: kui suusatajad ei kütkesta, siis kuhu Otepää etapi ajal minna? 

16.01.2015

Ma saan aru eestivenelastest, kes aastavahetuse ööl kell 23 (Moskva aja järgi kesköö) saluute taeva poole põmmutama kukuvad - nende aastavahetuseshowd tulevad idapoolsematest telekanalitest. Ma suudan mõista poisikesi, kes keset päeva nn "päkapikurakette" linna vahel lennutavad - isegi kunagi nii tehtud.

Aga ma ei suuda aru saada nende täiskasvanud ajuidiootide (ja ettevõtete) mõttetegevusest, kes jõuludest kuni jaanuari keskpaigani, pärastlõunast kuni varaste hommikutundideni iga natukese aja tagant mõne korraliku tulevärgi pilvede poole saadavad. Mida paganat nad tähistavad - kas IQ langemist jalanumbri piirini?

Ega suuda mõista neid lambapäid, kes aastavahetuseööl hakkavad juba kella 20st võimsaid ilutulestikke korraldama, jätkates sedasi kuni 5-6ni hommikul. Kus on nende mõistus? Selle asemel, et öösel korra (või vene aja järgi kaks korda) oma raketid üldise võimsa ilutulestikuga liita, paugutatakse süüdimatult öö läbi.

Taolistest lollidest kubiseb iga vähegi suurem asula Eestis. Ning taoliste eest jääb üle vaid põgeneda metsa - sinna, kuhu ilutulestike lakkamatu kanonaad halvimal juhul ähmase sosinana kajab. Üldjuhul aga ei sedagi.

Kuigi talveilmad on muutlikud ja tihtipeale väljas ööbimist ei soosi, siis leidub Eestis kümneid mõnusaid laagripaikasid, kuhu telk üles panna, lõke süüdata ning rahus ja vaikuses talveööd nautida.

Ainsad hääled, mis seal tõesti ehmatada võivad, kuuluvad metsloomadele. Või siis mõnele samamoodi linnast saluudipedede eest põgenenud matkasellile, kellele lõkke ääres alati koht leidub ning kuum teegi valmis vaaritatud.

Söök-jook valmib lõkkel või priimuse peal; riided tuleb selga panna soojad ja ilmastikukindlad; ööbimiseks tasub kaasa võtta telk või rippvoodi; mõnes paigas saab magamisaseme laavusse (katusealune) või puukuuri tekitada.

Õhtune jahedasse magamiskotti pugemine ei pruugi just kõige lõbusam tegevus olla. Selle eest hommikune ärkamine soojas pesas, pea külma värske õhuga korralikult selgeks magatud - linnas ei saa kunagi niivõrd välja puhata.

Neid laagrikohtasid leidub Eesti metsades palju, eemal linnakärast ja saluudipaukudest, mõnusalt puude varjus või metsajärve kaldal, raba veerel või üksikul mererannal. Ning neis paigus saab tõesti puhata, omi mõtteid mõlgutada ja oodata, kuni saluudihullus linnades lõppeb või rahval tulevärgi ostmiseks raha otsa saab.

Asukohad:

Alumati laagriplats: 57.628916,26.309620

Kaiu laagriplats: 58.642224,26.851352

Kaleste laagriplats: 58.908066,22.132523

Konati laagriplats: 58.436736,22.249285

Laasimetsa laagriplats: 58.895491,22.549366

Lõunalaagri laagriplats: 57.846501,27.639179

Noku laagriplats: 59.188464,25.510398

Oostriku laagriplats: 58.887266,26.048121

Paukjärve laagriplats: 59.398998,25.686210

Ruunaraipe laagriplats: 58.405126,25.319346

Tõramaa laagriplats: 58.422160,24.997118

Tündre laagriplats: 57.948750,25.628363 

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeestiAvasta Eesti lehelt kodulehelt.