Kommentaar

Ivo Rull | Vastukaaluks teerullipoliitikale (2)

Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja, 5. jaanuar 2015 18:24
Möödunud aastal visualiseeriti üks juba mõnda aega käibel olnud poliitiline kujund. Ühiskonna kõige kaitsetumate, puudega inimeste eestkõnelejad tõid Toompea lossi ette teerulli. Tehes nõnda avalikkusele ühemõtteliselt selgeks praeguse valitsuskoalitsiooni poliitilise joone. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kasutasid lõppenud aastal teerullipoliitikat mitte ainult tööhõivereformi läbi surumiseks, vaid ka näiteks kooseluseaduse vastuvõtmisel ning riigieelarve menetlemisel.

 

Igal erakonnal oma teerull

 

Mulluse aasta alguses soovis IRLgi Rail Balticu trassi valikutes otsejoones üle sõita nii eraomandist kui kogukondade huvidest. Kevadel aga rulliti nad ise opositsiooni.

Alanud valimiskampaaniates näeme, kuidas end riigieelarvelisest rahast nuumavad parlamendierakonnad rullivad lausreklaamidega üle parlamendivälistest konkurentidest. Neil on kümneid kordi rohkem võimalusi ummistada meie postkaste oma kandidaatide klantspiltidega, tapetseerida tänavaid mastaapsete naeratustega, spämmida küberruumis oma loosungeid ning haamerdada tele- ja raadioeetris populistlikke lubadusi.

Sots Eiki Nestori arvates tuleb uus riigikogu praegusega suhteliselt sarnane. Kindlasti selline stsenaarium meeldib end Toompeale tsementeerinud parteidele, ent kas see oleks parim variant Eesti arenguks?

Viimased neli aastat neljaparteilises parlamendis on viinud meie poliitika stagnatsiooni. Radikaalseid samme majandusseisakust ülesaamiseks astuda ei juleta. Enamik valitsemise energiast kulub parteide omavahelisele puntratantsuks eesmärgiga rebida end järgmises avaliku arvamuse uuringus mõned protsendipunktid ülespoole.

 

Ebaõiglast süsteemi tuleb muuta

 

Oleme endiselt vaba ja demokraatlik riik, ent tasapisi oleme lasknud neljal parlamendierakonnal üles ehitada ebaõiglase poliitilise süsteemi. Selle muutmiseks on ainus võimalus valida uude riigikokku uusi erakondi. Tõesti, praegu parlamendist väljaspool olijatel on märkimisväärselt vähem raha tutvustamaks oma vaateid ja kandidaate. Ent seda kõrgemalt tuleks hinnata nende isiklikku aktiivsust ja teotahet poliitika uuendamiseks.

Eelseisvate valimiste tegelik põhiküsimus on, kas meie riigi juhtimise värskendamiseks vajalik viies või kuues erakond ületab kõrgele tõstetud valimiskünnise. Loomulikult on endiselt tähtsad ka majanduse, julgeoleku ning sotsiaalelu teemad, ent ilma uute tegijate lisandumiseta jätkub neiski sfäärides kriitilistel hetkedel teerullipoliitika.

Vastukaaluks teerullipoliitikale on nüüd kodanikele saabumas võimalus, taas kord üle nelja aasta, öelda valimistel oma sõna. Tähtis on seejuures mitte heituda mastaapsetest reklaamikampaaniatest lubadustega à la hakkame sulle kohe maksma minimaalselt 1000 eurot. Või mitte minna jälle vastanduste õnge, mida Reformierakond ja Keskerakond suurima mõnuga taas etendavad.

Viimasel neljal aastal on tekkinud mitu kodanikeühendust, esile kerkinud nii uusi ideid kui ka nende aktiivseid eestvedajaid. Vähemalt kahel parlamendivälisel erakonnal, Vabaerakonnal ja EKRE-l, on piisavalt tugevaid kandidaate ning eristuvaid ideid, et saada esindatus riigikogus. Just nemad võiksid kujuneda vajalikuks vastukaaluks teerullipoliitikale.

Kui järgmisse riigikokku jõuab taas vaid neli seal praegu olevat erakonda, on viimaste aastate kodanikuühiskonna initsiatiivid suuresti nullitud. Teerull jätkab siis oma sõitu, pressides ühiskondlikke initsiatiive järjekindlalt maha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee