Repliik

Kalle Mälberg | Mida ütleks uue aasta puhul Hardo Aasmäe? (18)

Kalle Mälberg, kolumnist, 4. jaanuar 2015, 18:10
 
Me ei saa seda enam kunagi teada.

Ent võime teha oletusi ja targutada oma tagasihoidlike võimete piires, sest säravat teadmameest ennast, kes ütleks ja puhuks klaariks, enam pole.

Samal teemal

Oletame siiski, et ta on meie hulgas ning alustab oma võluval moel ja naeratades nagu alati: „Hardo Aasmäe teesid aastaks 2015".

Lihasenergia on loonud tsivilisatsiooni ning üks Elva-suurune tsivilisatsioon ammusel ajal nimega Kreeka on andnud meile kultuuri, mis soome-ugri tumemeelsusega ristatuna ja kristlusega tembituna valitseb meie meeli. Ent täna kamandab meid kuningas nafta ehk hüdrokarbonaatsus – me elame, sõidame, sööme, vaatame ja naudiskleme ning lahutame meelt ikka naftaderivaatide najal. Kui igal aastal lisandub maapallile ühe Saksamaa jagu inimesi, siis millele võime loota, et me iseend ära ei tallaks.

Digievangelistid leiavad siinkohal, et kattes end elektromagneetilise tekiga, uskudes idu- ja teadusimede pääsu, hoiame nina vee peal – no ma ei tea! Suurem osa rahvast, kes valitsejaid valib, usub vaguralt, et küllap nemad juba midagi välja mõtlevad.

Vaadates Itta (kuuleme Hardo Aasmäed arutlevat) näeme eelöeldut hoopis paksemas soustis. Ülikõrge reitinguga Vladimir Putin andis pikas aastalõpuintervjuus küsimusele, kas tema ongi „uus hea tsaar" (Groznõis on mošee kõrval juba Putini prospekt!) looritatud tagasihoidlikusega mõista, et tal on alati õigus ja üldjoontes ajab ta õiget asja. Kui venelased (st Putin) leiavad, et neid on ebaõiglaselt koheldud, siis nad saavad hingelt tugevaks ja võitlevad „oma õiguse eest" ega lase end alandada, mis sest, et naabrite aias ei jää kivi kivi peale.

Ent analüüsides tegelikkust „tähelepaneliku loodusvaatleja" (üks Hardo Aasmäe enesemääratlusi) seisukohast, siis geograafiliselt on Venemaa kaotanud vähemalt poole viljakast mustmullast Kasahstanile ja Ukrainale; peale selle uraani, magnaani, gaasi jm leiukohad. See ajabki toormeekspordi nõela otsas istuva Vene monomajanduse languspöördesse ja oligarhid tigedaks. Ühtlasi kirus Putin islamiterroriste, kes solgivad turgu ning müüvad maailmaturul nn musta naftat 30 dollari eest barreli kohta. Aga ameeriklased olla Vladimir Vladimirovitši arvates toredad – nende mariinipoisid on teretulnud Sevastoopolisse.

Kodutanumal aga (Hardo Aasmäe), tundes idamaiseid kombeid, kummardub maani ministrite bütsantsliku ülevuse eest – keskkonnabojaar Mati ees, kes „valmistub pöördumiseks" rahandusvürstitar Marise poole. Kihnu Jõnni püksirihmaga otse mõõdetud raudtee rebimist üle aasade, põldude ja põlistalude Hardo Aasmäe ruumiline mõtlemine välja ei kannata: kui juba ainuüksi üks südikas daam nimega proua Palm peatas punapäise Signe Mania Grandioso, siis 600 väikest „prouapalmi" mässivad Eesti kohtusüsteemi Tallinnast kuni Pärnuni igavesse puntratantsu. Lisaks pahased põdrad, kitsed ja vöödilised seapõrsad, kes peavad valima, kas minna sigimiskohta, vahtida vuhisevat eurodiislit ammulisui või viskuda innaajal instinktiivselt rööbastele. Miks ei võiks juba harjunud Tallinn–Tapa–Tartu–Valga raudteetammi peale, alla, külgedele vms kiirraudtee ehitada, et hommikuks Berliini jõuda? On siin äkki midagi kahtlast, mingi konspiratsioonimängukene peidus – illuminaadid? Roosiristlased? Massoonid? Nagu juhtus Estonia, VEB fondi riisuja ning Saaremaa süvasadamaga. Ja palju muu salapärasega, mille salastatuse põhjus on salastatud.

Maakera ajalugu võib käsitleda tulemöllude, tohutute suitsupilvede, uputuste ja jääaegade perioodiliste järgnevustena.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee