SÜÜTUD KANNATAJAD: Afganistanis Helmandi provintsis jäi vana aasta viimasel päeval valitsusvägede tule alla pulmamaja. Surma sai 17 naist ja last ning haavata veel 49 inimest.Foto: Reuters / Scanpix
Aadu Hiietamm 3. jaanuar 2015 08:00
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis ootasid pulmakülalised vana aasta viimasel päeval parajasti pruudi saabumist, kui ootamatult algas suurem tulistamine. Surma sai 17 naist ja last ning haavata veel 49 inimest. Kui algselt kahtlustati rünnakus Talibani võitlejaid, siis hiljem selgus, et pulmamaja võtsid sihikule valitsusvägede sõdurid.

See verine vahejuhtum on iseloomulik Afganistanis valitsevale heitlikule olukorrale. Vana aasta viimasel päeval lõppes ametlikult NATO ja tema liitlaste 13 aastat kestnud rahutagamisoperatsioon. Afganistanist lahkusid välisriikide lahinguüksused ning nüüdsest vastutavad julgeoleku eest riigis Afganistani valitsusväed. Tõsi, vastavalt kokkuleppele Afganistani valitsusega jäi riiki 13 000 võõrsõdurit, kuid nende ülesanne on vaid kohalikke sõjaväelasi välja õpetada ja neile nõu anda. Uus, 1. jaanuaril alanud missioon kannab nime Resolute Support.

Hukkus 3485 võõrsõdurit

Sõjaohvrite üle arvestust pidava portaali iCasualties.org andmetel kaotas 13 sõja-aasta jooksul Afganistanis elu 3485 võõrsõdurit. Neist 2356 olid ameeriklased. Ovriterohkeim oli 2010. aasta, kui Afganistanis sai surma 711 võõrsõdurit. Mullu, kui koalitsioon tegeles peamiselt lahkumise ettevalmistamisega, oli hukkunuid 75.

Sõja Afganistanis vallandas 7. oktoobril 2001 tollane USA president George W. Bush, et minna terrorivõrgustiku al Qaeda juhi Osama bin Ladeni skalbi järele. Osama suudeti tappa alles 2011. aasta mai algul Pakistanis. USAs oli siis võimul juba Barack Obama.

Teatavasti ei ole senises ajaloos välisväed veel kunagi suutnud Afganistanis sõda võita. Kõik välisriikide sõjalised sekkumised Afganistanis on lõppenud verise fiaskoga. Palju paremini ei läinud seekord ka USA-l ja NATO-l. Talibani äärmusrühmitus suudeti küll 2001. aasta lõpul kiiresti kukutada ja võimule upitati president Hamid Karzai valitsus. Afganistani rahvale lubati rahu, turvalisust ja jõukust. Paraku jäid need lubadused tühjadeks sõnakõlksudeks. Taliban suutis suurtest inimkaotustest hoolimata organiseerida tõhusat vastupanu ning jõudis ära oodata võõrvägede lahkumise.

Kahtlevad valitsusvägede võimekuses

Kõik senised valimised on olnud pigem farsid ja lääneriikide toetusel võimul püsivas valitsuses lokkab korruptsioon. Ligi 13 aastat lääneriikide toetusel Afganistanis valitsenud president Hamid Karzai pärandas mullu sügisel oma järeltulijale Ashraf Ghanile nõrga ja korruptiivse riigi. Peale oopiumitootmise ei funktsioneeri Afganistanis peaaegu mitte midagi, kirjutas eile Badische Zeitung.

Paljud afgaanid kahtlevad, kas nende oma sõjavägi suudab üksi toime tulla revanši ihkava äärmusrühmitusega Taliban. Mureks on põhjust küllaga. Nii tapeti mullu Afganistanis USA andmetel üle 4600 valitsusvägede sõduri ja politseiniku. Väga palju hukkus rahulikke elanikke. Seni on olemas statistika 11 kuu kohta: 1. jaanuarist 30. novembrini sai surma 3200 ja haavata 6400 tsiviilelanikku. Need on suurimad numbrid alates 2009. aastast.

Ka eelmise aasta viimasel päeval Helmandi provintsis pulmas toimunud veresaun kinnitab, et püsivat rahu ei maksa Afganistanis veel niipea oodata. Võimude teatel pidasid valitsusväed viimastel päevadel pulmapaiga läheduses ägedaid lahinguid Talibani võitlejatega ning pulmamaja võeti sihikule eksikombel.