merre hädamaandumine pidavat olema palju suurem õnnemäng, kui maale. Nt. Finnair lendab Mehhikosse mööda rannajoont. Gröönimaa, Kanada, USA ja ongi Cancun.
Näib, et lennunduses on veel arenguruumi: vaja muuta lennukikere uppumatuks, seda ka "veendumisel" tiibade jms. purunemise või kaotamise puhul. Omaaegsed lennupaadid (vesilennukite edasiarendused) võivad siin kerelahenduste juures konstruktoritele inspiratsiooni pakkuda.
Postimees: 30. detsember 2014 11:49 Üleeile kadunuks jäänud lennufirma AirAsia reisilennuki otsingutel leiti lennuki kadumispaiga lähedal veest mitukümmend surnukeha, praegu on neid veest välja tõmmatud 40.
sa arvad, et lennukist välja saamine on nii kerge? Sellises olukorras võis lennukist välja saamine olla võimatu ning võimalik, et paljud inimesed olid paanikaseisundis. Arvatakse, et lennuk uppus kiiresti, sel juhul on väljapääsemine veelgi keerulisem.
Üks insener kahtlustas ammu juba! Autopiloodil sõitva lennukit mida tabab välk, ei ole võimalik käsijuhtimise peale üle minna. Kui välk kahjustab teatuid elektri seadmeid.
Enne eetrikatkestust oldi mingi 9000 meetri kõrgusel ja ees oli äikesetorm. Selliselt kõrguselt alla tulla nii, et liueldes vette maanduda võtab ikka kõvasti aega ja kilomeetreid. Pealegi kui oli torm, siis ju ka lainetus merel kõva. Mis valemiga sa paarsada kilti tunnis sinna õnnelikult maandud, eriti kui lennuk omadega pekkis (muidu ju poleks allakukkunud või mis?)
See väide ei vasta tõele.Hädamaandumine on lennunduses suhteliselt pikk protsess.Selle aja jooksul oleks saanud hädakutsungi välja saata.Paraku seda ei tehtud.Järelikult lennuk tuli kivina alla.