Eesti uudised

HEAD UUT AASTAT: tõusevad lapsetoetus ja alampalk, pension, langevad maksud ja suurenevad karistused (125)

Maarius Suviste, 2. jaanuar 2015, 07:00
Foto: Arno Saar
Ühelt poolt saame uuel aastal rohkem lapsetoetust ning suureneb alampalk ja langeb tulumaks, teiselt poolt aga suurenevad mitmed aktsiisid ja riigilõivud ning rahalised karistused. Uus aasta toob endaga kaasa seadusemuudatused, mis puudutavad otseselt meie igapäevaelu. Toome leheveergudel ära nendest ühed olulisemad.

Rahalised karistused suurenevad

Samal teemal

Karistusseadustikus muudetakse üle 200 paragrahvi. Seni oli 148 seaduses ligi 1300 karistatavat tegu, uue seadusega jääb neid alles veidi üle tuhande. Muudatuse üks eesmärke on vähendada ülekriminaliseerimist kergemate rikkumiste puhul, kuid raskemate süütegude karistusi karmistada. Olulisemate muudatustena suurenevad rahalised karistused, sest miinimumpäevamäär tõuseb 3,2 eurolt 10 eurole. Seetõttu kasvab varavastaste kuritegude lävi 64 eurolt 200 eurole, samal ajal aga suureneb rahaline karistus. Alla 200eurose kahjuga varavastast süütegu menetletakse tulevikus väärteona. Kuid süstemaatilist rikkumist – näiteks kolmandat pisivargust aasta jooksul – käsitletakse ikka kuriteona.

Veel on näiteks perevägivald edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav. Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga juhtimisõiguseta. Omavoliline sissetung on väärtegu. Varem oli näiteks salaja üle naabri aia ronimine kuritegu. Võimuesindaja solvamine muudetakse kuriteost väärteoks.

Pärimisregistrit peab Notarite Koda

Jaanuarist hakkab pärimisregistrit pidama Notarite Koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetlustega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, on edaspidi registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsem.

Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui ka kandeid tegevatele notaritele. Pärimisregistrit peetakse uuest aastast vaid elektrooniliselt.

Tulumaks langeb, alampalk tõuseb

Rahandusministeerium annab teada, mis on sellest aastat suuremad muudatused.

Tulumaks langeb 21 protsendilt 20-le. Töötuskindlustusmakse langeb kolmelt protsendilt 2,4 protsendile, sh töötajatel 1,6 ja tööandjatel 0,8 protsenti.

Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus (1848 eurot aastas).

Pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasvab 210 eurolt 220 eurole.

Alampalk tõuseb 355 eurolt 390 euroni kuus. Miinimumtunnitasu suureneb 2,13 eurolt 2,34 euroni.

Riigilõivud suurenevad

Tõusevad isikut tõendava dokumendi ehk ID-kaardi, reisidokumendi ehk passi ja elamisloa riigi-lõivud. Samuti suurenevad koolituslubade ja taimede paljundamise ning sordikaitseseaduse ja mahepõllumajanduse lõivud.

Ühtlasi korrigeeritakse kõik riigilõivumäärad ülespoole täiseurodeks. Alla sajaeurosed lõivud korrigeeritakse ühe euro täpsusega ülespoole, näiteks 93,21eurone lõiv muutub 94 euroks. Üle sajaeurosed lõivud korrigeeritakse viie euro täpsusega ülespoole, nii muutub 867,43eurone lõiv 870 euroks.

Elektroonilised haiguslehed

Uuest aastast muutub töövõimetuslehtede (nt haiguslehed) andmete elektrooniline edastamine tööandjatele kohustuslikuks. Arst ei väljasta inimesele enam paberil töövõimetuslehte. Elektroonilise töövõimetuslehe teenuse kasutamiseks peavad tööandjad liituma vastava teenusega riigiportaalis www.eesti.ee.

Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. Toetust ei ole õigus taotleda isiku surma korral, kes on surnud enne 1. jaanuari.

Maagaasiaktsiis tõuseb 20 protsenti

Maagaasiaktsiis tõuseb 20 protsenti. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Hüppelist aktsiisimäära tõusu on põhjendatud vajadusega vähendada energiasõltuvust Venemaa maagaasist, suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist, vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ja suurendada riigieelarve tulusid, teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eriotstarbelist diislikütust võib edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel ning kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks kuni 1. maini 2015. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.

Alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodumajapidamisel ja korteriühistul ei teki maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud. Võrguettevõtjal lasub endiselt maksukohustus elektrienergia ülejäägi eest, mille kodumajapidamine või korteriühistu võrku edastab. Alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti.

Lapsetoetust ja pensioni saab rohkem

Lapsetoetus tõuseb seniselt 19,18 eurolt 45 eurole esimese ja teise lapse kohta ning 100 eurole alates kolmandast lapsest.

Tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 eurole perele, kus kasvab üks laps, ja 90 eurole perele, kus kasvab vähemalt kaks last.

Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega. Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk alaealise lapse toimetulekupiir on 100 protsenti senise 80 protsendi asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.

Vanemliku hooleta lastele mõeldud toetus tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetust saavad pered, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab umbes 2000 last.

Puudega vanematel, kes kasvatavad last või lapsi, tekib õigus saada puudega vanema toetust ka juhul, kui vanemad ei ole abielus. Puudega vanema toetust makstakse vanemale, kellel on puue ja kes kasvatab last üksi või peredele, kus mõlemad vanemad on puudega. Igakuise toetuse suurus on 19,18 eurot iga peres kasvava lapse kohta.

Sotsiaalministeerium teatab, et prognooside järgi suurenevad pensionid aprillist ligi 5,9 protsenti. Keskmine vanaduspension 44aastase staažiga on 374 eurot (praegu 353 eurot). Tulumaksuvaba miinimum tõuseb pensionäridel 374 eurole (praegu 354 eurot) – see tagab, et keskmine pension on endiselt tulumaksust vabastatud.

Kui veel 2014. aastal on töötutoetuse määr 3,62 eurot päevas, siis uuest aastast tõuseb see 4,01 eurole päevas. Keskmine töötutoetus tõuseb 124,31 eurole kuus.

Mis on vanemahüvitises teisiti?

Vanemahüvitise määr on tänavu 355 eurot. Seda makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (näiteks mittetöötanud õppurid). Töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem. Vanemahüvitise maksimummäär on 2548,95 eurot. Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Õpetajate miinimumpalk kasvab

Haridus- ja teadusministeerium teatab uue aasta muudatuste kohta järgmist:

Koolipidajatele makstakse edaspidi koolilõunatoetust 22 000 gümnaasiumiõpilase eest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate miinimumpalk tõuseb 1. jaanuarist 800 eurolt 900 eurole, iga täistööajaga töötava õpetaja ametikoha kohta antakse omavalitsustele ja erakoolide omanikele toetust keskmiselt 1080eurose brutopalga maksmiseks.

Omavalitsus võib lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada 1,5–3aastastele lastele lasteaiakoha asemel ka ise lapsehoiuteenust.

Rääkides õppetoetuste ja õppelaenu seadusest, lisandub vajaduspõhine eritoetus ning vajaduspõhise õppetoetuse senised taotlemistingimused muutuvad paindlikumaks. Vajaduspõhine eritoetus võimaldab maksta üliõpilastele, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on järsult halvenenud, lisaks majanduslikku toetust 135 eurot kuus.

Soodsamaks muutuvad vajaduspõhise õppetoetuse tingimused: seni oli üliõpilasel õigust saada õppetoetust, kui ta on täitnud semestris õppekava 100 protsenti ulatuses, uuest aastast alandatakse õppekava täitmise mahu protsenti 75 protsendini.

Kõrgkoolide akadeemilise personaliga ja teadustöötajatega sõlmitakse edaspidi tähtajatud töölepingud, seni sõlmiti nendega tähtajalised kuni viieaastased lepingud. Samas pannakse seadusemuudatustega teadus-asutustele ja kõrgkoolidele kohustus teadustöötajaid ning õppejõude vähemalt kord viie tööaasta jooksul atesteerida.

Kui suur on lapsepuhkuse päevatasu?

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse töötasu alammäärast, mis 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu uuel aastal on 18,57 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lisaks kolmele või kuuele lapsepuhkusepäevale on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni.

Liikluskindlustus: kellelt nõuda hüvitamist?

1. jaanuarist jõustub liikluskindlustuse seaduse muudatus, mis võimaldab kannatanul valida, kas nõuda kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt või kahju põhjustaja omalt. Seni võis hüvitist nõuda vaid põhjustaja kindlustusandjalt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee