Teleblogi

ENSV TÄNA: "Uhke ratsamees“ (3)

Marko Tiidelepp, 28. detsember 2014 22:27
Aino ja Paavo ehk Helene Vannari ning Tiit Sukk.Foto: ARNO SAAR
Rahvamees käib Tallinnas. Aadu ehib end võõraste sulgedega. Jüri ja Paavo satuvad ootamatult ratsaskandaali keskmesse. ENSV siseasjade organite töötajaid tabab ootamatu õnn.

Seekordne „ENSV" osa (järjekorras 67.) toimub veebruaris - märtsis 1987.

Tänase "ENSV" peateemadeks on Mihhail Gorbatšovi visiit Tallinnasse ja see, kuidas Aino (Helene Vannari) ja Aadu (Felix Kark) käivad temaga Raekojas kohtumas. Siinkohal saab mainida seda, et Gorbatšov jõudis Tallinna 19. veebruaril 1987. Samal päeval võitis Allar Levandi N Liidu kahevõistluse koondise ankrumehena oma esimese, pronksise MM-medali. Lisaks veel see, kuidas Paavol (Tiit Sukk) ja miilits Jüril (Argo Aadli) on probleeme ühe kummalise protestijaga.

Mina kinnitan kohe alguses, et palun ärge võtke minu lookest, kui telesaate sügavanalüüsi, aga väikest kokkuvõtet, mis juhtus, mis toimus, kuhu liigume ja kui mul miskit asjade kohta öelda on, siis ütlen ka.

Tänane „ENSV" algab Illari ja Atsi baaris, kuhu siseneb Aadu. Tal on hirmus janu, ta on käinud kohtumas JR200'ga. Illar ei mõista, kes või mis see JR200 on? Selgub, et Aadu on käinud kohtumas soomepoiste 200 jalaväerügemendiga. Naastes Tallinnas avastas Aadu, et Tallinn on okupeeritud!? Illar kinnitab, et Tallinn on juba 40 aastat okupeeritud, kuid Aadu tõdeb, et kui ta naasis Balti Jaama, siis oli seal tohutul hulgal miilitsaid koos koertega ja KGB-mehi! Illar saab aru, mis toimub – Tallinnasse tuleb visiidile Mihhail Gorbatšov. Aadu võtab selle peale taskust suupilli ja mängib „Jää vabaks Eesti meri"!
Kuid baarist välja ja oleme meie ühiskorteris/ühismajas. Köögis kohtuvad Aadu ja Paavo. Aadu tahaks laenata Paavo musta ülikonda, velvetist, ja seda vaid üheks päevaks. Ärimees Paavo näeb siin kohe võimalust är teha ja tõdeb, et kui Aadu taskusse „meelehead" jätab, siis võivad nad kaupa teha küll.
Liigume Jüri tuppa. Jüri ema Aino lööb ennast ülesse, paneb selga uhke kleidi, õmblustega sukad – temal on plaan minna kohtuma Mihhail Gorbatšoviga ning ta ei saa viletsam välja näha, kui Gorbatšovi abikaasa Raissa.

Kuid, juba oleme esikus, kus põrkavad kokku ülikonnas Aadu, kusjuures ka temal on rinnas ordenid ning Jüri ja Aino. Neil on plaan minna linna Jüri miilitsaautoga. Ka Aadu tahab nendega liituda, mistõttu teeb ta ettepaneku visata kulli ja kirja, kes istub ees, kes kongis...
Me oleme tagasi Jüri toas. Ta vaatab koos emaga televiisorit, kus on algamas „Aktuaalne kaamera". Näidatakse, et Mihhail Gorbatšov saabus Tallinnasse. Näidatakse ka vastuvõttu Raekojas, kus on kohtumisel ka sõjaveteranid, sh Aino ja Aadu. Nad on vahvasti vanasse uudisesse monteeritud – Aino uurib Gorbatšovilt, millal saab Eestis poest vabalt suitsuvorsti osta, Aadu uurib, millal Eesti Soomele järele jõuab. Pärast seda talutatakse nii Aino kui ka Aadu rahvamassi seast eemale.
Kuid ega sellega pole ju tänane lugu veel lõppenud.

Aadu ajab köögis habet, kui siseneb ka Aino. Aadu ehmatab Ainot, kuid nad ajavad siiski ka juttu. Aino kinnitab, et vot Brežnev oli ikka õige juht, kuid Gorbatšov keerab meie riigi tuksi. Aadu valab viina nii endale kui ka Ainole. Võetaks üks pits, kuid Ainole oleks see pits kurku kinni jäänud, sest Aadu tõdeb, et täna on 24. veebruar ja pits võeti Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul.

Tagasi Illari ja Atsi baari. Paavo tuleb, ees prillid ja vuntsid, kaasas kast taksoviina ja palub Illaril see ära peita. Paavol on jama kaelas, ta on pidanud asendama Kestutist takso peal, ja selgub, et ta on aidanud põgeneda ühel ohtlikul protestijal, kes oli hobusega, ja tal oli seljas valge ürp, seljale oli kinnitatud sinimustvalge lipp ja tal olid pikad juuksed. /Siinkohal peab tõdema, et selline vahejuhtum tõepoolest 24. veebruaril 1987 Tallinnas ka toimus, see kestis ca pool tundi, kusjuures teada on seegi, et kummaline ratsamees oli kitarrist Endel Jõgi. 1988 aastal emigreerus Endel Jõgi koos naise ja tütrega Austriasse, hiljem Austraaliasse, kus ta elab praegugi Endel Riversi nime all./ Paavo sõidutas selle kummalise mehe linnast välja ja tuli ise linna tagasi, kuid nüüd on õudne jama, sest kõik otsivad just seda meest ja ka taksojuhti, kes on aidanud protestijal „põgeneda". Baari siseneb KGB-mees (Allan Kress), kes küsib Illarilt, kas ta on näinud kahtlast valge ürbiga meest või taksojuhti.

Veidi hiljem tuleb Illari juurde baari ka Jüri. Selgub, et tema oleks pidanud selle valges ürbis mehe kinni võtma, kuna ta oli sel hetkel kõige lähemal, kui mees põgenema hakkas. Jüri on näinud ka takso kolme esimest numbrit, ja Jüri on kindel, et see on takso, millega Kestutis sõidab, kusjuures takso seisab nüüd baari juures. Illar ei tea asjast mitte midagi.
Edasi oleme juba Paavo toas. Siseneb Jüri, kes kinnitab, et Kestutisel on jama, sest ta on sõidutanud avaliku korra rikkujat! Paavo tunnistab siiski ülesse, et tema oli roolis ja palub Jüril veidi asju sogasemaks ajada...

Ja olemegi Jüri toas. Ta vaatab televiisorist multifilmi, kui ukse taga on toosama KGB-mees, kes varem ka baaris oli. Ta uurib Jürilt, kas esimesed numbrid taksol olid ikka 538? Jüri hakkab udutama, et numbrid võisid olla ka 638, ja kuna oli pime, porine, siis võisid numbrid olla ka 683, 688. Kindel on ta selles, et tähed olid EA. KGB-mees näib juba närvi minevat, kui siseneb ka Jüri ema Aino, kes kinnitab, et tema nägi taksojuhti, kes oli paks, lühike ja kiilakas ning kaasreisijat, kes oli olnud imeliku irvega, kusjuures nägi välja nagu välismaalane, sest nõukogude inimene selline olla ei saa. KGB-mees uurib, kas Aino on toosama naine, kes Raekojas imelikke küsimusi küsis? Saades teada, et Aino on sama naine, siis on selge, et ega siit mingit head nahka ju ei tule. KGB-mees ei saa aru enam mida uskuda, mida mitte...

Ja lõpuks – oleme Illari juures baaris. On möödunud nädal, ja Jüri kinnitab, et sai isegi preemiat, kuid EKP oli Moskvas asja kinni mätsinud. Illaril on sellest valges ürbis ratsanikust täiesti villanud, ja ta uurib kas Jüri teab hoopis lugu kuuratsanikust kuuvalgel ööl? Jüri jääb hetkeks mõtesse, kuid siis saab ta asjast aru...

Selline stoori selles osas! Oli huumorit, irooniat ja vahvat näitlejate mängu. Ja eks täpselt nii idiootlikud situatsioonid paljud toona olidki ju...