NURKA SURUTUD: Tõnu ja Aare kulgevad mööda teerada, mis läheb üle mätaste ja küngaste, veepiirist mõne meetri kauguselt. Paar meetrit vasakul on aia taga korralik vana rada, mille kinnipanekuks omanikel ka vallavalitsuse hinnangul luba ei olnud.Foto: Mati Hiis
Mattias Tammet 29. detsember 2014 07:00
2010. aastal tekkis pealtnäha ei kuskilt Viimsi valda Randvere külla sissetallatud rannarajale aed ette. Aktiivsed kodanikud on vallale probleemi tihti meelde tuletanud, kuid seni tulutult.

Eramaa piiride ümber aia ehitus on täiesti normaalne, kuid mõnel juhul seadus seda ei luba. Muu hulgas ei tohi piirata veekogude kallastel jalutamist. Seda ootamatum oli neli aastat tagasi Muuga sadama naabrusse randa tekkinud roheline võrkaed. Aed järgib täpselt suure kinnistu piire, ulatudes seejuures merele lähemale kui naabrite omad, kelle kinnistu servast samuti kallasrada läbi kulgeb. Tõsi, aia ja mere vahelt pääseb läbi, kuid tasase jalgraja asemel tuleb mätaste vahel ukerdada. Suurvee korral on aga uus rada vee all, räägivad kohalikud Aare ja Tõnu. "Ta oleks võinud teha aia kaks meetrit sinnapoole," näitavad mehed maismaa poole.

Aare ja Tõnu läksid vallaametnike jutule. Vald tunnistab probleemi – aed on püstitatud detailplaneeringus ette nähtud kallasrajale ilma vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta. Algul oli vallaametnikel raske kinnistu omanikke leida, sest segastel asjaoludel venis krundi pärimine pärast eelmise omaniku surma. Möödus veel mitu aastat. Kohalikud võtsid ühendust nii valla- kui ka maavalitsusega. Maavanem Ülle Rajasalu jõudiski mullu oktoobris seisukohale, et aed on seadusvastane.

Kui vald lõpuks krundiomanikele aia eemaldamise tähtaja käesoleva aasta veebruariks ette kirjutas, ei juhtunud mitte midagi. "See aed ei kao siit kuhugi," olevat üks omanikke kohal käinud ametnikule öelnud.

Nüüd on vald andnud materjalid edasi kohtutäiturile, kes määras omanikele sunnirahaks 500 eurot. Et seda ei makstud, lisati teinegi 500eurone nõue. "Nõude rahuldamine võtab vähem aega, kui inimene on koostööaldis. Antud juhul on meil kogemus, et omanikud ei pruugi olla koostööaltid," tõdeb Viimsi valla pressiesindaja Riina Solman.

"Ilmselt tähendab see, et kohtutäitur peab kontod arestima. Vallal siin kaasarääkimise võimalust pole."

Kui ka teine sunniraha jääb maksmata, korraldab vald asendustäitmise. See tähendab, et vald tellib ise oma kulu ja kirjadega töölised, kes aia maha võtavad. Arve esitatakse maaomanikule. "Täitmine saab toimuda pärast haldusakti kohaletoimetamist ja vaidlusaja möödumist 30 päeva pärast," selgitab Solman.

See tähendab, et farss kestab praeguse seisuga julgelt üle nelja aasta.