Kommentaar

Kalle Laanet | Keda lubada Eestisse? (34)

Kalle Laanet, riigikogu liige, Reformierakond, 23. detsember 2014, 13:59
Foto: PEETER LANGOVITS
Aasta lõpus on jõuluvana igasse peresse oodatud külaline. Euroopa Liidus, kus liikumine vaba, pole tal enam riigipiiridega seotud takistusi ja kingitused jõuavad meie kodudes kuuse alla mõne tunniga. Kui aga hakata meenutama okupatsiooniaega, siis pidi jõuluvana meile rõõmu toomiseks end nimetama näärivanaks ja ideoloogilise kindlustunde tagamiseks kaasa võtma Snegurotška. Ometi said kingid siiski toodud. Tõsi, mõned päevad hiljem.

Loo moraal on see, et kui mõõdukalt vassida, pääseb igale poole ja eesmärgipäraselt tegutsedes saavutatakse oma tahtmine. Just seetõttu peame ka piirideta Euroopas ja Schengeni vaba liikumise ruumis silmas pidama, kes Eestis käib ja milliste mõtetega ta siia tuleb.

Samal teemal

Just sarnased küsimused kerkisid, kui detsembri keskel peeti Tallinnas kinni ja saadeti riigist välja Itaalia ajakirjanik Giulietto Chiesa. Välismeedia teatel on 1940. aastal sündinud Chiesa ajakirjanik ja poliitik ning endine Euroopa Parlamendi liige. Enne 1991. aastat oli ta Itaalia Kommunistliku Partei liige ja töötas üle kahekümne aasta Moskvas ajalehtede l'Unità ja La Stampa erikorrespondendina. 1980ndatel rahastas Giulietto Chiesa tegevust Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.

Mõjutustegevuse tööriist

Isik, kellest juttu, on käinud ka varem Eestis ning esinenud eestivaenulike seisukohtadega. Ta on näiteks kaitsnud ja õigustanud Arnold Meri tegusid, kes oli kohtu all seoses inimsusevastaste kuritegudega (küüditamine). Okupatsioonivõimu korraldatud küüditamiste ja arreteerimiste läbi kaotasid Eestis kümned tuhanded inimesed oma elu või tervise ning Eesti ühiskonda tekkis haav, mis on siiani raske paranema. 2011. aastal esitles Giulietto Chiesa Tallinnas raamatut „Läti kandidaat", kus muuhulgas käsitleb pronkssõduri teisaldamise teemat ja kõrvutab Balti riikides toimuvat rahutustega Aafrikas.

Igal riigil on õigus otsustada välismaalaste riiki lubamine ning õigus kehtestada isikule sissesõidukeeld avaliku korra ja riigi julgeoleku kaalutlustel. Igat juhtumit käsitletakse eraldi ning ühtki otsust ebasoovitavate välismaalaste Eestisse mittelubamiseks ei langetata kergekäeliselt. Vajadusel see otsus aga langetatakse.

Giulietto Chiesa on Kremli-meelsete ühenduste katusorganisatsiooni ja Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse tööriistana tuntud organisatsiooni Mir Bez Natsizma (MBN) liige. MBN-i tegevus väljendub eeskätt Balti riikide süüdistamises natsismi heroiseerimises ning II maailmasõja aegses kollaboratsionismis.

Kümned tuhanded Eesti pered teavad, kuidas oli nende suguvõsas lugu tegelikult ja võivad kinnitada, et Sinimägedes ei seistud relv käes mitte natsismi, vaid vaba Eesti riigi kaitsel. Tõde on vaataja silmades. Eesti jaoks on iseseisvus enesestmõistetav. Ida poolt vaadates on see aga probleem, millega tegeleda, ja tulemuslikum on, kui meie riiki vastustavad meie Euroopa Liidu partnerriikide kodanikud, kes Kremliga koostööd teevad.

Kokkuvõtvalt oli Giulietto Chiesa puhul tema senise tegevuse tõttu põhjendatult alust arvata, et tegemist on Venemaa mõjutustegevuses osaleva inimesega, mistõttu tema Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Just seepärast tuli tal ka Eestist lahkuda.

Kui on vaja, astume samme

Põhiõiguste ja -vabaduste tagamine ning põhiseaduslike väärtuste kaitse on riigi ülesanne. Sissesõidukeeld on ennetav meede, et hoida ära võimalikku rünnet kaitstavatele hüvedele nagu riigi julgeolek, avalik kord, ühiskondlik turvalisus või teiste isikute tervis. Sissesõidukeelu kohaldamine tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Lisaks on Eesti Vabariigil suveräänse riigina õigus otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Endise siseministrina saan kinnitada, et sise- ja välisjulgeoleku tagamine on 21. sajandil tegevus, mis suurelt osalt avalikkuse eest varju jääb. Pole vaja tanke piiril või sõjaväepatrulle tänaval, küll aga teadmist, et vajadusel astutakse vajalikud sammud turvalisuse tagamiseks konkreetselt ja viivituseta.

Jõuluvana on Eestisse ikka oodatud. Näärivana puhul tuleb aga selgeks saada, kas tema eesmärk on ikka ainult lastele rõõmu toomine või on tal heade soovide varju peidetud hoopis muud kavatsused.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee