Enne teenistuse algust on kiriku ukse taga pikk järjekord, samal ajal käib pühakojas nobe askeldamine. Käärkambri ukse vahelt pistab jõuluvana parajasti sisse kotikese hea ja paremaga. Pingiridade vahel jalutab koos lapsega lauljatar Evelin Samuel, kes hiljem jõululaule laulab. Lauluhäälel lasevad kõlada kaitseväe mehed ja Reet Linna, kes on ühtlasi kodutute jõulupuu patroon.

Kaotatud varbad ja leitud inglid

Jumalateenistus on juba algamas, kui kodutute varjupaigas elav Andri (34) astub raskelt, kargule toetudes pingiridade vahel esinejate poole. Tema kuulub täna samuti nende hulka. Kõndimine on vaevaline, sest Andril ei ole varbaid.

"Ma kaotasin oma varbad tänaval. Külmaga," ütleb Andri.

"Ma olen rõõmus, et mul jalgu ära ei võetud. Aga kui võetaks, ma laseksin end maha. Ma olen kaks korda juba enesetappu teha üritanud," räägib viisteist aastat oma elust trellide taga istunud ja poolteist aastat tänaval elanud Andri justkui muuseas.

Ometi on ta praegu siin ja laulab mahedal häälel koos Reet Linnaga: "Oh sa, õnnistav, oh sa, rõõmustav..."

"Ju ma siis olen veel kellelegi vajalik, et ellu jäin," valgub lai naeratus üle tema näo.

Kas jõulud on teistmoodi, eriline aeg? "Ei...," poetab Andri.

"See peaks olema aeg perega koos olemiseks."

Kas igatsed seda? "Aga mis see igatsus aitab? Mul on ema, aga suhtlen temaga harva."

Eakas Inna-Mare räägib, et kodus on külm, juba kaks päeva on kütmata. "Abiline, kes pidi tulema, ei tulnud. Mees on mul invaliid ja ma ise ei saa kummardada, et puid ahju panna," ütleb naine, kelle koduks on vana remontimata korter, kus elasid juba tema vanavanemad.

Inna-Mare räägib, et on elus mitu korda näinud ingleid. Ja mitte ainult jõuluajal. "Nad on sellised väikesed ja tiibadega."

"Savisaar andis mulle parima kodutu aumärgi!" uhkeldab Mihkel ja kougib oma sõnade tõestuseks kaelusest medali välja.

Kiri sellel on juba tuhmunud, aga see ei vähenda medali väärtust. Jõulujumalateenistustele ei ole ta sageli jõudnud, sest on tavaliselt sel ajal vangis olnud. "Mida jõulud minu jaoks tähendavad? Jõulud on rahu," ütleb Mihkel, et jõulupühal püüab ta hoida end eemal kõigest sellest, mis pahandusi võiks tuua või seadusega vastuollu viia.

Tosin aastat tänaval elanud Ennul toob jõuludest rääkimine pisarad silma – meenuvad kauged helged hetked, kui jõulutunde lahutamatu osa olid pere ja kallid inimesed. Tema kõrval istuvat, samuti ilma koduta Andruse hinge jõulud nii sügavalt ei puuduta. Ta ütleb jõuluajal on inimesed lahkemad ja poetavad kodutu kerjuse mütsi kõlisevat kergemal käel. Oma täbaras olukorras ta kedagi ei süüdista. "Ega riik ka ei jõua kõiki aidata. Ise peab ikka midagi tegema," ütleb Andrus, et kerjates teenib ta alati 10 eurot päevas.

Pärast teenistust ootab kirikulisi supp, soolased ja magusad hõrgutised. Teiste seas ulatab kodututele suupärast ka sotsiaalminister Helmen Kütt.

Eesmärgiks kodutuid motiveerida

"Jõulud kodututele" üks eestvedajaid Riina Solman ütleb, et kui projektiga alustati, oli raske aeg, kui inimesed tänavatel surid. Kuigi kodutute vajadused on aastatega muutunud ja riideabi vajavad nad vähem, on neil endiselt toidumure.

Tänu heategijate ja sponsorite abile saavad nad Oleviste jõulupuul sooja suppi, kommipakid ja lapsi ootab jõulukink. Projekti eesmärk on olnud motiveerida kodutuid ja taastada nende usk headusse, teavitada inimesi kodutute olemasolust, nende probleemidest ja muuta nende aitamine tõhusamaks.