Venemaa presidendi suurimaid vaenlasi läänes, fondi Hermitage juht Bill Browder. Kohe seejärel räägib ajaleht Narvast ja "rohelistest mehikestest". Paljud ajakirjandusväljaanded olid nädalalõpul Venemaaga ametis.
Bill Browderi hirme jagavad paljud inimesed, kirjutab Daily Telegraph. "Eriti Balti riikides, kus on palju venelasi. Neli viiendikku Eesti kindluslinna Narva elanikest on venelased ja nad elavad kiviviske kaugusel piirist, kus iga hetk võib puhkeda tõsiseid juhtumeid."
"See oleks tõeline õudusunenägu NATO-le, kui "rohelised mehikesed" ilmuksid mõnda Balti riiki ja tuleks käivitada NATO 5. artikkel," ütleb Suurbritannia endine suursaadik Lätis Ian Bond.
Narva ei ole siiski peamine teema Daily Telegraphi artiklis, mis püüab analüüsida Venemaa majanduse võimalusi ellu jääda. Muu hulgas on juttu reservfondides olevast 414 miljardist dollarist. Kuid ajaleht lisab kohe, et Venemaa välisvõla suurus on tõusnud 700 miljardi dollarini. Reporter kirjutab, et Venemaal on võlakoormast vabanemiseks raske, kui mitte lausa võimatu, abi saada. Näiteks pöördumine Maailmapanga või Rahvusvahelise Valuutafondi poole ei annaks midagi: Ühendriigid blokeeriksid kohe igasuguse abi venelastele. "Viimasel kümnendil on Ühendriikide rahandusministeeriumis moodustatud meeskond lihvinud järjest teravamaks majandusstrateegiat, mis võimaldab suruda USA vaenlased põlvili ainsagi lasuta," kirjutab Daily Telegraph.
USA kontrollib täielikult, osalt küll liitlaste abiga, rahvusvahelist pangandust. Iraan on seda tunda saanud. Nüüd on Venemaa kord.
Majanduskriis ähvardab teisigi
Kuid Venemaa pole paraku ainus riik, keda ähvardab järjekordne majanduskriis, hoiatab oma blogis Ühendriikide analüütik Michael Snyder. Tema sõnul on selle uue ülemaailmse majanduskriisi tunnuseks – nagu ka 2008. aasta suvel – see, et langeb mitte üksi nafta hind, millel kõik teraselt silma peal hoiavad. "Muidugi armastavad ameeriklased lugeda artikleid seltskonnatähe Kim Kardashiani kirevast elust ja ei hooli ajalehtede majanduskülgede kokkuvõtetest, mis näitavad vase, alumiiniumi, rauamaagi ja paljude muude asjade pidevat hinnalangust" kirjutab Snyder.
Peale selle, et Venemaa rubla kaotas katastroofiliselt väärtust ja majandus stagneerub (dollarites mõõdetult nüüd vaid pool California osariigi sisemajanduse koguproduktist), on Jaapan seismas silmitsi tõsisemate majandushädadega, kui osati arvata. Hiina vähendas metallide ja ka ehitusega seotud elementide sissevedu. Märke on ka India majandusarengu aeglustumisest, vahepeal edukas olnud Brasiilia on hädas ja Euroopa Liit maadleb endiselt majandusraskustega ning lähemal paaril aastal pole lootustki paremaks.
Snyder arvab, et kuna tänapäeval on majanduses kõik kõigiga seotud, jõuab majanduskriis juba mõne kuu pärast ka Ühendriikidesse.
Väike võidukas sõda Venemaaga?
Eile pühendas Venemaale oma analüüsi ka Mail on Sunday. Ajalehe omaaegne Moskva korrespondent Peter Hitchens kirjutas: "Ma näen enda ümber inimesi, kes tõsimeelselt soovivad minna sõtta Venemaa vastu. Sõtta, mille me võime ka kaotada. Sõda ihaldavad inimesed näivad uskuvat, et Moskva on J.R.R. Tolkieni "Sõrmuste isandas" kirjeldatud Mordor ja Vladimir Putin on loomulikult Sauron. Me mõtleme, et oleme kangelased, kes päästavad süütud ukrainlased Musta isanda haardest."
Hitchens on vastupidi üldisele arvamusele Ukraina suhtes üsna kriitiline ja arvab, et tegelikult pidas Euroopa Liit sealsetele venevastastele mittetulundusühingutele 300 miljonit dollarit jagades silmas mitte üllaid eesmärke, vaid kontrolli saamist 48 miljoni inimeseni ulatuva odava tööjõu ja viljarikka maa üle. Kuid režiimi vahetusest hoolimata on Ukraina jäänud ikka selleks, mis ta oli – korrumpeerunud riigiks, kus ainsa muutusena asendus ühtede oligarhide võim teiste omaga.
Sellest hoolimata kipuvad Washington, Brüssel, London, Saudi Araabia ja paljud teised võitlusse.
Väikese võiduka sõja eelmärgiks on müstiliselt langenud naftahind, arvab Hitchens. Mis siis, et see võib tööta jätta tuhandeid Põhjamere naftaplatvormidel ja maismaal tegutsevaid britte ning viia Ühendriikides väiksemaid kildanafta tootjaid pankrotti.
Norra naftatööstus kärpeteel
Kiiresti langenud hinnad sundisid Norrat sulgema 15 naftapuurtorni, teatas eile Yleisradio uudisteportaal. Suvest alates on koondatud vähemalt 7000 töölist. "Keegi meist ei uskunud, et nii võib juhtuda. Kõik tuli kiiresti ja ootamatult," ütles üks koondatuist, 13 aastat naftapuurtornil ametis olnud Leif Roar Holstein.
"Arvasime, et kui kellelgi on kindel töökoht veel aastateks, siis oleme need meie."
Statoili koostatud kärpeplaan näeb ette kaheksa miljardi Norra krooni säästmist aastas. Norra kroon kaotab oma väärtust ja esimest korda 14 aasta jooksul on see olnud nõrgem kui Rootsi kroon, mis sunnib norralasi loobuma varem nii populaarsetest ostureisidest naaberriiki.
Kommentaarid