Seekordne "ENSV“ osa (järjekorras 66) toimub jaanuaris 1987. Ka maailmas juhtub selle aasta jaanuaris mitmeid põnevaid asju – seitse New Yorgi maffia tipp-bossi pannakse vangi, iga mees saab karistuseks 100 aastat vangistust, toimuvad Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises (Australian Open), võidud võtavad tšehhitar Hana Mandlikova ja rootslane Stefan Edberg, ameerika muusikaauhindade jagamisel võidutsevad Whitney Houston, Lionel Richie ja ansambel Alabama, jagatakse ka Kuldgloobuseid ning parimaks fimiks valitakse „Platoon“.

Seekordse "ENSV" peateemadeks on Atsi (Mait Malmsten) ja Illari (Raivo E. Tamm) reis Soome ning Aino Kessneri (Helene Vannari) pidustused ühiskorteris/ühismajas.

Mina kinnitan kohe alguses, et palun ärge võtke minu lookest, kui telesaate sügavanalüüsi, aga väikest kokkuvõtet, mis juhtus, mis toimus, kuhu liigume ja kui mul miskit asjade kohta öelda on, siis ütlen ka.

Tänane osa algab sellega, et "ENSV" sarja ühiskööki siseneb rõõmus Sirje (Laine Mägi). Ats on hämmingus miks tema naine nii õnnelik on, kuid Sirje annab ka vastuse – ENSV-st saadetakse Soome toitlustusmessile kolmeks päevaks delegatsioon, kolm inimest ja üks neist peaks olema tema! Nii palju õnneks vaja ongi – kolm päeva Soomes!

Täna sõida kasvõi kolm korda päevas Soome, aga 1987 oli seis hoopis teine. Keeruline seis oli... Ja seda keerulist seisu me tänases osas veel näeme. Kuid liigume ka Atsi ja Illari baari.

Ats on oma vahetust lõpetamas, siseneb Illar, kes Atsi õnnitleb, kuna Sirje on Soome sõitmas. Ta soovitab Atsil koju minna ja oma naist õnnitleda, soovitab kaasa võtta baaris müügil olevad juustuvõileivad.

Ats lahkub ja Illar helistab kellelegi, rääkides delegatsioonist Soome toitlustusmessile. Oleme tagasi meie ühisköögis – Sirje siseneb kööki, kuid köögis on ees Aino, kes külmkapist midagi otsib. Aino ehmatab ja kinnitab, et otsib külmikust kammi!? Sirje tõdeb, et Aino ja Jüri riiul on alumine, Sirje ja Atsi oma on ülemine. Aino on otsinud kammi ülemisest riiulist!?

Lisaks tõdeb Sirje Ainole, et Jüri veab majja mingeid võõraid naisi, ja ta palub Ainol maja valvata, kuna ta peab kolmeks päevaks komandeeringusse minema. Aino on lahkesti nõus valvama! Kuid tagasi baari. Illar tuleb heade uudistega: Soome lähevad toitlustusmessile Ats ja Illar, mitte Sirje. Keegi kolmas on sööklate ja restoranide trustist. Ats on üllatunud, kuidas see asi nüüd sedasi läks ja ta juba aimab, mis kodus ees seisab. Ats lähebki koju, kus köögis istub Sirje - nutab ja võtab napsu.

Keegi on tema peale koputanud, et tema isa Aadu oli soomepoiss ja seetõttu tema komandeeringusse Soome ei saagi... Olid ikka ajad... igasugu asju urgitseti välja, et inimest mitte välismaale lasta, sest hirm oli sedavõrd suur, et reisile läinud inimene enam NSVLiitu tagasi ei tule... vabadus...

Ja ongi komandeeringupäeva hommik. Illar ja Ats on kusagil sadamas või sadama lähedal. Illar on kuidagi paksuks läinud!? Aga paksus on seotud sellega, et ta on oma keha ümber sidunud päris mitu viinapudelit, et need Soomes maha müüa! Usun, et päris paljud inimesed viisid toona Soome viina, kes nii palju kui lubati, kes rohkem ja seetõttu, kes kuhu selle ka peitis! Olemegi laevas.

Ats ja Illar ajavad juttu, kui nende juurde tuleb üks kahtlane tegelane, kellel on käes ka diplomaadikohver. Ta hüüatab kaugelt: “Eestlased!“ ja läheb Illari ning Atsi lauda. Ta läheb meestele õlut tooma. Ats tõdeb, et see on KGB-mees, Illar lisab, et see ongi see kolmas reisiseltskonna liige. Kuid KGB-mees (Mait Joorits) naaseb kolme õllega! Näib, et üritab Ats ja Illariga sõbraks saada!

Liigume laevast tagasi maapinnale – oleme meie ühiskodus. Aino siseneb majja ühe sõjaväelasega (Egon Nuter). Mehel on kaasas viin, lauldakse koos, mees mängib ka akordionit. Mehel on selja sõjaväelase vorm, rinnas medalid! Medalid on rinnas ka Ainol! Kuid ega me kaua siin lõbusas seltskonnas olla ei saa – oleme nüüd hoopis Soomes, hotellis.

Illar ja Atsi toas! Illar kavatseb minna raudteejaama viina müüma. Tal on pargis vaadatud valmis koht, kuhu ta kavatseb viinad peita ja tagasi tulles lubab mees tuua toore kana, et siis juba sööma hakata! Kuid, ei ole me pikalt ka hotellis. Oleme tagasi lõbusa paarikese juures. Laual on ka head-paremat sööki, tundub, et see on pärit Sirje ja Atsi külmikukorruselt...

Sõjaväelane märkab laual angerjapurki ja uurib kas see on angerjas. Mees kinnitas, et viimati sõi ta angerjat 1968aastal, kui ta oli Saaremaal ja osales filmi „Inimesed sõdurisinelis“ võtetel.

Aino kutsub meest ka magamistuba vaatama ja ta pakub välja, et teeme midagi lõbusat! Oleme tagasi hotellis! Ats sööb kalakonservi, kui siseneb KGB-mees. Ats tõdeb, et Illar läks parki jalutama, kuna Illar on paks ja peab iga päev jalutama! KGB-mees võtab põuest viinapudeli ja teeb Atsile ettepaneku juua. Ats hetke kahtleb, kuid siis ütleb, et karskuspoliitika ei luba tal seda teha ja ta räägib pika loo karskusest ja muust, kuni lõpuks ütleb, et tal on maohaavad ja ta ei saa juua. KGB-mees on üllatunud. Paneb pudeli põue tagasi ja lahkub.

Jätkame taaskord lõbusa vanapaari juures. Käib tants ja kõlab laul, kui uksele ilmub Sirje, kes uurib, mis siin toimub. Aino kinnitab, et ta on siis oma relvavennaga, kelle relvaks on akordion. Sirje muutub üsna tigedaks ja ta noomib Ainot. See ei mahu pähe relvavennale, kes võtab pudeli viina ja joob selle põhjani, pärast seda vajub ta pikali. Lähme hotelli tagasi. Ats juba magab, kui tuleb Illar. Ta kinnitab, et jäi peaaegu vahele. Ta olevat raudteejaamas ühe pudeli juba maha müünud, kuid öeldi, et nurga taga müüb keegi veel odavamalt!? Illar läks vaatama, müüjaks osutus KGB-mees.

See võtab Illari kinni ja võtab ära kõik Illari viinad, siis olevat nad tasa! Ats kinnitab, et nüüd võtab ta juhtimise üle ja lubab välja mõelda midagi sellist, et KGB-mees neile tagasi maksaks. Vahepeal käime ka ühiskodus ära. Meie sõjaväelane ärkab ja Sirje palub tal lahkuda. Selgub, et sõjaväelane on küll olnud laulu- ja tantsuansambli liige, kuid ta ei oska mängida mitte ühtegi pilli, isegi akordionit mitte, sest ta on töötanud konferansjeena! Kuidas ta küll siis öösel akordionit mängis? Oleme laevas – KGB-mees tuleb Illari ja Atsi lauda kolme õllega. KGB-mehel on seljas uhke nahkmantel, peas suusamüts kirjaga Karhu.

Ats tõdeb, et nüüd on tema munad nende korvis ja nad vaatavad, kas nad löövad need vahtu või klopivad puruks. Ats lisab, et talle meeldib see nahkmantel! Ats käsib KGB-mehel tuua ka 9 õlut!!! Ja jõuame tänase osa lõppu. Ats jõuab koju – käes on Mehukatti-pudel, kilekott asjadega, seljas uhke nahkmantel!!! Ats üritab asjad kappi peita, kuid kolistab ja Sirje ärkab! Naine ju ei tea, et just Ats tema asemel Soomes oli! Ats oli ju Lõuna-Eestis suusatamas. Sirje uurib, kus Ats sellise uhke nahkmantli sai?

Ats kogeleb, et see on mälestus Kekkose radadelt ja ajab mingit udu veel suust välja. Ja ühel hetkel kukub kapist välja ka kilekott asjadega, mis Soomest toodud, seal on kiri, et just Ats on saadetud Soome toitlustusmessile – seda kirja näeb ka Sirje... Selline stoori selles osas! Vahva oli kuulda Soome-teemalises osas ka põhjanaabrite legendaarse laulja Kirka lugusid. Kuid siiski-siiski, milliseks kujuneb Atsi ja Sirje suhe pärast sellist juhtumist???