Maailm

USA kosmoseagentuur NASA: Marsil võib tõepoolest olla elu (15)

Aadu Hiietamm, 18. detsember 2014 07:00
AUTOPORTREE: Nii näeb välja marsikulgur Curiosity. Foto autor on kulgur ise. Curiosity saadeti 2012. aasta augustis Marsile elu otsima ja tänase seisuga tundub, et midagi põnevat on leitud.Foto: Reuters / Scanpix
USA kosmoseagentuur NASA maandas 2012. aasta augustis Marsil liikuva teaduslaboratooriumi Curiosity, mis hakkas seal otsima jälgi võimalikust elust. Värsked uudised räägivad, et Curiosity avastas järsu metaanitaseme kõikumise, mis lubab oletada, et Marsil oli või on veel praegugi primitiivne elu, vahendab Focus Online.

USA kosmoseagentuuri NASA liikuv teaduslaboratoorium Curiosity ehk suupäraselt lihtsalt marsikulgur uurib Punast planeeti alates maandumisest 6. augustil 2012. Christopher Websteri juhitav NASA uurimistiim avalikustas äsja ajakirjas Science, et marsikulgur avastas järsu metaanitaseme kõikumise. 60 päeva jooksul muutus metaani hulk Marsi atmosfääris kuni kümme korda. Kokku on Curiosity mõõtnud kahe aasta jooksul metaani hulka 13 korda.

Samal teemal

Lokaalne gaasiallikas

NASA teadlased usuvad, et sellise muutumise taga on marsikulguri läheduses asuv lokaalne gaasiallikas. Tõenäoliselt pärineb metaan Marsi maapõuest, kust see mitme teguri koosmõjul aeg-ajalt välja pääseb. Arvestades Curiosity asukohta, purskas avastatud metaan Marsi atmosfääri Gale kraatrist, milles varem asus järv. Seetõttu võib see piirkond olla sobilik ka mikroorganismidele.

Arvestades, et 95% meie koduplaneedil Maa leiduvast metaanist pärineb mikroobidelt, siis lisab see lootust, et ka Marsil võib olla teatud primitiivne elu. Juhul, kui Marsil leitud metaani toodavad tõepoolest mikroorganismid, siis on NASA teinud väga suure ja tähtsa avastuse.

"Kuigi me leidsime Marsi atmosfäärist metaani, ei tähenda see veel, et me tõestasime seal elu olemasolu. Elu on vaid üks hüpotees, mida meil tuleb nüüd põhjalikumalt uurida," vahendab YLE Uutiset teadustiimi liikme John Grotzingeri arvamust.

Marsile on vaja saata inimene

Tõenäoliselt jääb Curiosity ressurssidest põhjalikumate uuringute tegemiseks napiks ja tõese vastuse saamiseks on ikkagi vaja saata Marsile inimesed.

Juba varem oli teada, et Curiosity avastas puurimisel Marsi pinnasest orgaanilisi molekule. Teadlased ütlesid siis kommentaariks, et nad ei tea veel, kas leitud süsinikku sisaldavad ühendid on tekkinud Marsil või kandusid sinna meteoriitidega.

Tasub meenutada, et ajaleht Financial Times pidas juba 2013. aasta algul võimalikuks, et Curiosity leiab kindlad biokeemilised tõendid, mis kinnitavad elu võimalikkust Marsil.

Muljetavaldav marsikulgur

Curiosity liigub kuuel rattal tuumaenergia toel ja suudab päevas läbida kuni 144 meetrit. Seni on ta liikunud kümmekond kilomeetrit.

Curiosity varustusse kuuluvad videokaamerad, keemialabor, ilmajaam, kaks meetrit pikk robotkäsi ja laserkiir.

Programmi esialgne maksumus küünib kuni 2,5 miljardi dollarini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee