Eesti uudised

Suuremad laevahukud 20. sajandil (2)

28. september 1999, 00:00

Reisiparvlaev “Estonia”



Eesti-Rootsi ühisettevõtte “Estline” parvlaev “Estonia” ehitati 1980. aastal Papenbergis Saksamaal. Laeva pikkus oli 155,4 ja laius 24,2 meetrit. Alustas jaanuaris 1993. Eesti lipu all korrapärast reisijate ja veeremi vedu Tallinna-Stockholmi liinil.



28. septembril 1994, kui laev oli kapten A. Andressoni juhtimisel teel Stocholmi, murdus Utö saare (Ahvenamaa) lähedal tugevas tormis eeldatavasti laeva konstruktsioonivea tõttu lahti vöörisirm (visiir). Laevast eraldudes rebis sirm avali vöörirambi. Sissetungiv vesi kallutas laeva ja see läks 30 minutiga põhja. Pardal olnud 990-st inimesest päästeti Soome kopterite ja laevade abil 137.



“Estonia” uppumine on suurim rahuaegne laevahukk Läänemerel.



Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. sajandil


“Dona Paz” (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija.



“Titanic” (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 inimest.



Kaks aastat hiljem põrkas “Empress of Ireland” (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest.



1986. aastal uppus Aasovi merel “Admiral Nahhimov”, viies merepõhja 423 inimest.



Aasta hiljem kaldus külili parvlaev “Herald of Free Enterprise” (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest.



Suurimad laevahukud II maailmasõjas


16. aprillil 1945 torpedeeris NSVL-i allveelaev L-3 Läänemere lõunaosas Saksa aurikut “Goya”. Alusel oli umbes 7000 inimest, kellest 6666 uppus.



3. mail samal aastal pommitasid Briti lennukid Lübecki lahes põhja Saksamaa reisiauriku “Cap Arcona”. Hukkus 5594 inimest.



3. jaanuaril samal aastal torpedeeris NSVL-i allveelaev S-13 Läänemere lõunaosas Saksamaa reisiauriku “Wilhelm Gustloff”. Uppus 5438 inimest.



10. veebruaril torpedeeris sama allveelaev Saksamaa reisiauriku “General von Steuben”. Aluse pardal oli 4267 inimest, kellest uppus 3608.



Suurimad laevahukud Eesti lähivetes


3. detsembril 1941 uppus Loode-Eesti ranniku lähedal turbiinaurik “Jossif Stalin”, mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900.



28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest. Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga “Atis Kronvalds”, mille pardal uppus vähemalt 1600 inimest.



22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev “Lefort”, viies merepõhja 828 inimest.



24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik “Eestirand”. Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule.



Koostas ALLAR VIIVIK


Allikad: Mereleksikon, Mati Õuna raamatud “Võitlused Läänemerel”, ajakirjandus, Internet.

2 KOMMENTAARI

m
1944 aasta 22. septembri hommikul kl 11 paiku tabas Tallinnast lahkunud pagulaslaevade konvoid 17 Nõukogude lennuki õhurünnak. Punaste ristidega laats...
(loe edasi)
“Wilhelm Gustloff” 9. juuni 2017, 23:02
“Wilhelm Gustloff” pardal hukkus 9400 inimest ja nende seas 5000 last. Siin kirjas olev 5348 on vale number. Sakslased jõudsid kirja panna umbes pool pardalevõetuist, siis sai paber otsa. Viimasel hetkel saabus lisaks juba kirjapanduile veel mitmeid tuhandeid sõjapõgenikke

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee