Eesti uudised

Raamatukogu-leedid kisuvad tüli 

LIIS ARUJÄRV, ALLAR VIIVIK, 16. september 1999 00:00
“Tema soovitas meil kasutusele võtta vene tähestiku ja korraldada rahvale propagandistlikke ettelugemisi,” meenutab ülikooli raamatukogu eksdirektor Laine Peep parlamendiliikme Ivi Eenmaa minevikku. “Ma ei teagi, miks ma just nüüd sellest räägin,” lausub Laine Peep (pildil), kes juhtis aastatel 1962–89 Tartu ülikooli raamatukogu. “Kuid ma lihtsalt ei suutnud kauem vaikida.”

Peep meenutab oma võitlusi Ivi Eenmaaga, kellest sai tema sõnul pärast pikaaegset Venemaal viibimist Eestisse naasnuna 70. aastate lõpus Kreutzwaldi raamatukogu ehk tollase riigiraamatukogu partorg.



“Eenmaa tuli sealt Venemaalt nagu suur vene valgustaja,” räägib Peep, “ta oli nii kohutavalt punane. Too raamatukogu oli aga üldse otsene propagandaasutus, Venemaa eelpost Eestis.”



Kamandas Tartut


Samal ajal püüdis Ivi Eenmaa korraldada ka Tartu ülikooli raamatukogu elu.



“Kord soovitas Eenmaa meil dokumentide trükkimiseks kasutusele võtta kirillitsa ehk vene tähestiku,” meenutab Laine Peep. “Meil ei olnud nimelt eestikeelsete tähtedega trükimasinaid.”



Peebu kinnitusel pahandas Eenmaa Tartu ülikooliga ka sellepärast, et see ei korraldanud ettelugemisi. “Ettelugemisega tegelesid Venemaa raamatukogud,” seletab Peep. “Nii tutvustati lugemis- ja kirjaoskamatutele, mis on raamat.”



Peebu sõnul nõudis Tallinna ülemus ka seda, et ülikool muudaks oma kataloogisüsteemi poliitiliseks. “Eenmaa nõudis, et esimesel kohal oleks parteipoliitiline materjal. Suure vaevaga sain sellele vastu seista.”



Peep sai kinga


Kui Ivi Eenmaast sai riigiraamatukogu direktor, jäi Laine Peep 80. aastate lõpus ilma välismaareisidest ja raamatukogu juhataja kohast. “Ta ähvardas mind, et saan oma kohast lahti,” meenutab Peep, “ja nii see tõepoolest juhtus.”



Peebu sõnul oli Ivi Eenmaal kohutav mõjujõud. “Tema pärast käisin ma parteikomitees vastust andmas,” räägib ta, “miks ma välisreisidel välismaalastega suhtlen.”



Üheks Eenmaa viha põhjuseks peab Peep seda, et ta julges koos tänaste Isamaaliidu poliitikutega arvustada riigiraamatukogu muutmist Rahvusraamatukoguks.



Eenmaa: tühi jutt


“Laine Peebuga on midagi arusaamatut juhtunud,” hüüatab Ivi Eenma süüdistustest teada saades. “Teda on vist mingi putukas hammustanud. Kujutada mind paadunud naiskommunistina, kes kõiki kamandas ja punast möga suust välja ajas on absurdne.”



Eenmaa rääkis, et naasis õpingute lõppedes Eestisse 1972. aastal ja asus tööle Kreutzwaldi raamatukogu metoodikaosakonnas. Kommunistlikku parteisse astus ta alles 1984. aastal, kui võttis vastu raamatukogu direktori koha. Enne seda oli Eenmaa viis aastat teadusdirektor.



“Selle ajani ei olnud mul ei võimalust ega soovi Peepu kamandada,” meenutab Eenmaa. “Pealegi allus Peebu juhitav asutus Tartu ülikoolile, mitte riigiraamatukogule. Samuti ei saanud ma mitte kuidagi seitsmekümnendatel Kreutzwaldi raamatukogu partorgina töötada.”



Vana vimm


Ivi Eenmaa tunnistas, et kaheksakümnendatel oli tema ja Laine Peebu vahel hõõrumisi ja tuliseid vaidlusi, mida püütakse praegu üles soojendada.



“Viimase tilga tema kannatustekarikasse valas otsus nimetada riigiraamatukogu 1987. aastal Rahvusraamatukoguks,” räägib Eenmaa. “Peep sõdis sellele kogu aeg vastu. Ta üritas kasutada kõiki hoobasid, et Tallinn ei saaks uut ja moodsat raamatukoguhoonet.”



Viimastel aastatel pole kaks eksdirektrissi silmast silma kohtunud.



Rein Koppelmann, Eenmaa eelkäija riigiraamatukogu direktori kohal, tõrjub Laine Peebu süüdistusi.



“Eenmaa töötas metoodikaosakonnas,” ütleb Koppelmann. “Tema ei kamandanud kedagi ega jutustanud punasest parteielust. Partorg, kelle ülesanne oli propagandatöö, juhtus samuti olema mõistlik inimene.”



Ka omaaegne kultuuriministeeriumi raamatukogude kuraator Ivi Tingre peab Laine Peebu väiteid absurdseks. “Eenmaa ei vabastanud kedagi. Peep allus ülikooli rektoraadile ja läks lõpuks mingite pahandustega direktori kohalt erru. Partorgina pole Eenmaa töötanud.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee