Kommentaar

Kommentaar | Kohustuslik ajateenistus naistele ei ole eesmärgiks (19)

Kaia Iva, riigikaitsekomisjoni liige, IRL , 16. detsember 2014, 18:12
Foto: MARI LUUD
Lähiriigid on ümber vaatamas ajateenistuse korraldust. Rootsi kaalub uuesti üldise ajateenistuskohustuse sisseseadmist, mille ta alles neli aastat tagasi kaotas. Norra muutis koguni ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele.

Eestis on Reformierakond korduvalt pakkunud välja üldise ajateenistuse likvideerimist ja vaid palgaarmee edendamist. IRL on kindlalt toetanud kohustusliku ajateenistuse säilitamist ja arendamist. Nüüd, kus Norra on võtnud hoopis kangema kursi, küsitakse, kas ka Eesti peaks naiste ajateenistuse kohustuslikuks muutma. Arvan, et seda vajadust meil ei ole ning seda ei peaks käsitlema omaette eesmärgina, mille suunas lähiaastatel liikuda. Küll aga toetan naiste vabatahtliku ajateenistuse võimaluse tutvustamist.


Piisab riigikaitseõpetusest


Riigi kaitsevõime kõige sügavam vundament on mõistagi riigi iga kodaniku tegevus: igapäevane tubli erialane töö, panus laste kasvatamisel, ühiskondlike organisatsioonide tugevdamine, võimetekohase hariduse omandamine, lugupidav suhtumine ümbritsevasse ning austus teiste inimeste ja riigi suhtes. Spetsiifilise, kuid laiapõhjalise kaitsevõime annavad kolm alussammast: riigikaitseõpetus koolides tavahariduse osana, üldine ja meessoost kodanikele kohustuslik ajateenistus ning vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid.

Kõige esimesed sammud väljaõppes teevad noored Kaitseliidu noorteorganisatsioonides Noored Kotkad ja Kodutütred ning teistes skautlikes liikumistes. See on äärmiselt tänuväärne ja vajalik töö, mis võib olulisel määral suunata noorte edasisi valikud ning suhtumist riiki ja selle kaitsmisse. Soovitan kõigil emadel-isadel uurida oma kodukohas võimalusi laste suunamiseks neisse organisatsioonidesse. Ja muidugi kaaluda ka seda, et koolitada ennast noorte rühmajuhiks ja see töö oma õlule võtta, sest sageli on puudu just täiskasvanud juhendajatest. Olen ise Kaitseliidu toetajaliige ning ka napid koostöötunnid noorkotkastega toovad alati rõõmu südamesse.

Teine, väga tähtis ülesanne on, et koolides oleks võimalik kõigil soovijail läbida riigikaitseõpetuse kursus. Samuti tuleks seada eesmärgiks, et igas Eesti piirkonnas oleks gümnaasium, kus oleks sisse seatud riigikaitsesuund, et õppida seda valdkonda süvendatult. Mõlemad arengud nõuavad riigilt pingutust, et tagada heal tasemel õpetajate olemasolu. Koolis õpitu peaks olema nii noormeestele kui ka tütarlastele oluliseks baasiks kaitsealaste teadmiste ja oskuste osas, samuti andma hea võimaluse mõelda, mil moel ollakse edaspidi valmis riigikaitses osalema. Kui meestele on Eestis ajateenistus kohustuslik, siis naistele on see võimalik alates eelmise aasta kevadest. See tähendab, et nad saavad endale võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse, läbida ajateenistuse ning olla reservväelased. Sellega on tagatud kõigile võrdsed võimalused. Eelmisel aastal nägi riiklik kava ette võtta ajateenistusse pisut üle 3000 kutsealuse, neist kuni 16 naist. Selleks aastaks oli kaitsevägi valmis vastu võtma juba kaks korda rohkem naisi.

Arvan, et Eesti on astunud sellise võrdse võimaluse loomisega pika ja vajaliku sammu edasi. Kuid lähiajal oleks mõistlik neis raamides ka tegutseda ning ajateenistust naistele kohustuslikuks muuta ei pea ma õigeks. On ju naisel kanda perekonna ja ka riigi elus eriline roll, laste sünnitamine ja kasvatamine. On eluetappe, kus ema asendamine pole võimalik või ei tule lapse arengule kasuks. Samuti on Eestis probleeme töö- ja pereelu ühitamise võimalustega. Mitmes piirkonnas on ülimalt keeruline saada lasteaiakohta, raske on leida osaajaga tööd või pole osakohaga töötamine majanduslikult võimalik. Sageli kasvatab ema last üksi. Visalt juurdub isade suurem osalemine järeltulijate kasvatamisel ja kodustes töödes. Selle tulemusena sünnitavad naised vähem lapsi, kui on nende tegelik soov ja vähem, kui on vajalik eestlaste arvukuse püsimiseks. Kui selles olukorras muuta naiste ajateenistus kohustuslikuks, siis suure tõenäosusega lükkame edasi ja halvimal juhul pärsime veelgi laste sündi.


Naised niigi riigikaitses


Küll aga tasub tähelepanu pöörata sellele, et noored naised oleksid hästi informeeritud võimalusest ajateenistusse minna ja saaksid teha oma teadliku valiku. Parimaks infoallikaks ja ka hea eelkogemuse saamise kohaks on kooli riigikaitseõpetuse kursus. Samuti võiks kaaluda kaitseväeteavituse saatmist kõigile vastava aastakäigu neidudele ning huvi korral oleks neil võimalus sellele positiivselt reageerida.

Praegu on kaitseväes 325 ja Kaitseliidus 13 naissoost tegevväelast, 2000 naist on Naiskodukaitses ja 1207 Kaitseliidu malevates ja küberkaitseüksustes. Seega on naiste jõud ka praegu meie kaitseorganisatsioonides arvestatav. See on tähtis ja ühiskonna poolt hinnatud. Oluline suund võikski olla Kaitseliidus ja selle eriorganisatsioonides naiste osaluse suurendamine. Emana olin uhke, kui vanem poeg otsustas enne ülikooliõpinguid kohe ajateenistuse läbida ning teine poeg on sama suunda võtmas. Tütrele, kes on alles koolitee alguses, soovitan kõigepealt tutvust teha kodutütarde organisatsiooniga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee